Sadadelt politseinikelt võetakse DNA-proov
Ministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo selgitas, et DNA-profiil ja sõrmejälgede kaart tuleks koostada kõikide nende politseiametnike kohta, kes viibivad oma töö käigus kuriteopaikadel ja koguvad seal asitõendeid.
Heinsoo sõnul on DNA-panga loomise peamine eesmärk hoida kokku riigi raha. Nimelt tuleb kehtiva korra järgi Eesti kohtuekspertiisi instituudil iga juhtumi puhul eraldi võtta sündmuspaigal viibinud politseinikelt sõrmejäljed ja DNA-proov. „Tulevikus saab kohtuekspert talletatud proove sündmuspaigalt võetud proovidega võrrelda ja analüüsitavatest proovidest eemaldada politseiametnike jäljed. Nii ei pea riik tegema täiendavaid analüüse asjasse mittepuutuvate jälgede kontrollimiseks,” selgitas Heinsoo.
Kuna iga juhtumi menetluse lõppedes hävitatakse kehtiva korra kohaselt politseiametnike DNA-proovid, siis kaasneb riigile igakordse analüüsimisega ühe proovi kohta ligi 900-kroonine kulu. Kui aga kord juba võetud proovid talletada, siis on riigil võimalik politseiametniku DNA tuvastada umbes viie krooni eest.
