Nagu teada, on maaelu toetamiseks minevad summad riigiti erinevad, kuid üldpõhimõtte järgi võetakse sellest üks osa euroliidu ühispotist ja ülejäänu, väiksema osa katab iga liikmesriik oma kaukast. Näiteks Eesti puhul kehtis maaelu arengufondi toetuse puhul aastaid põhimõte, et kolm osa maksab Brüssel ja ühe osa Eesti riik ise.

Loe edasi, kuidas minister Seeder apsakat põhjendab ja millele vaba raha kulutada võiks.