Sõda õppekava ümber: radikaalsed uuendajad versus stagnandid?
Kellel on õigus? Ja mis sellised kired lõkkele puhus?
Vastuse otsimiseks tuleb minna ajas kuus aastat tagasi. Aastal 2000 kuulutas toonane haridusminister Tõnis Lukas välja konkursi uue õppekava koostaja leidmiseks. Lõppvooru jõudsid Jaan Tõnissoni instituut, Tartu ülikool ja Tallinna pedagoogikaülikool, lepingu said tartlased.
Tartu ülikool lõi õppekava koostamiseks eraldi üksuse – õppekavade arenduskeskuse –, kus uue üldhariduskooli õppekava koostamises lõid kaasa ligi 200 õpetajat ja teadlast. Mullu sügiseks pidi Tartu ülikooli õppekavade arenduskeskus valmis saama õppekava üldosa, ainekavad pidid valmima 2007. aasta lõpuks.
Tartu ülikooli võetud suund tähendanuks suurt muutust.
“Näiteks loodusainete puhul oli lähteidee, et faktide õpetamise asemel nihkutakse uurimusliku õppe poole,” ütleb bioloogiaõpetajate ühingu juht Margus Pedaste. “See tähendab, et uusi teadmisi ei valata õpilastele kulbiga pähe, vaid neid omandatakse ise avastades.”
Uuenduslikud plaanid
Kuidas see välja näeb? “Õpilasele esitatakse mõni igapäevaeluline probleem, mõni tema jaoks huvitav asi, mis on seotud näiteks toidu, tervise või päikesega,” räägib Pedaste. “Seejärel näidatakse talle, kuidas ta saab ise sellele küsimusele vastuse leida, tehes katseid, otsides infot ja tehes järeldusi.”
Uurimuslik õpe on võimalik ka võõrkeeltes – näiteks inglise keele grammatika õppimist ei alustata keelereeglite pähetuupimisest, vaid kõigepealt õpitakse praktilist kõnekeelt, mille põhjal tuletatakse teooria. Ning täpselt samamoodi saab õppida ka näiteks ühiskonnaõpetust. “Üks võimalus on rääkida lastele, et Eesti on demokraatlik riik ja millised reeglid siin toimivad,” räägib ühiskonna- ja inimeseõpetuse ainekava koostanud Halliki Harro-Loit. “Teine võimalus on aga läheneda asjale oskusepõhiselt ja arutada, kuidas saab demokraatiat rakendada kooliklassis.”
Mullu sügiseks oli TÜ õppekava arenduskeskusel õppekava üldosa valmimas, töö käis ainekavadega. Ent kui eelmisel kevadel sai haridusministriks Mailis Reps, löödi kõik uppi.
“Tartu õppekava oli väga uuendusmeelne ja väga hea ettepanek, aga tänast ühiskonda vaadates me ei ole selleks valmis,” teatab Reps, kes ütleb end kartvat, et Eesti õpetajad ei oleks suutnud sellise kooliuuendusega kaasa tulla.
Reps leidis, et õppekava uuendusega peab tegelema riik, mitte aga ülikooli juurde loodud arenduskeskus, ning andis protsessi – mis vahepeal ristiti ümber “õppekava korrastamiseks” – mullu suvel üle Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele (REKK). Siis algasidki pinged.
REKK lähtus õppekavade koostamisel paljuski õpikuid kirjastava Avita alla kuuluva AS-i Bit raha eest valminud õppekavaversioonist, mille üheks põhiautoriks oli haridusministri nõunik Urve Läänemets.
“Juba 2002. aastal, mil olin esimest korda haridusminister, pakkus mu tolleagne nõunik Urve Läänemets välja idee, et kuna TÜ õppekava keskus on valinud väga uuendusliku tee, võiks õppekavade osas teha vahepealse korrastamise,” meenutab haridusminister.
“Ütlesin nõunikule, et palun väga, kutsuge oma töörühm kokku ning selle asemel, et teisi kritiseerida, töötage välja oma alternatiiv.”
Kui 2003. aasta aprillis tuli võimule uus valitsus ja Reps lahkus ametist, kolis Läänemetsa töörühm ümber kirjastuse Avita alla kuuluvasse AS-i Bit. Kui Reps sai mullu taas ministriks, sai Läänemetsast taas nõunik.
Nagu sadul sea seljas
REKK-i juurde moodustati eelmisel aastal uued töörühmad, kelle ainekavade tööversioonid rippusid avalikult ka REKK-i kodulehel. Kuna paljude õpetajate hinnangul ei kannatanud need mingit kriitikat, toodi TÜ arenduskeskus tänavu kavade koostamise juurde tagasi. REKK-i koordineerimisel püüti kaht erinevat õppekava kokku panna. Seetõttu on aga niigi tööga koormatud õpetajad nurisenud liigse kiirustamise ja ebareaalsete tähtaegade üle. Miks ei tehtud neile kohe ainekavade koostamise ettepanekut, vaid raisati aega ning nüüd nõutakse kibekiirelt REKK-i kavade ümbertegemist, küsivad nad.
Tartu ülikoolil oli ju viis aastat aega. Lisaks ei sõlmitud õpetajatega õigel ajal lepinguid, mis tekitas neis veelgi enam trotsi. Kogu REKK-i poolne suhtlus on eri töörühmade liikmed ettevaatlikuks teinud. Nii lindistas inimese- ja ühiskonnaõpetuse töörühm omavahelisi kohtumisi. Igaks juhuks.
Paljud suhtuvad aga nüüdki kahe õppekava ühendamisse skeptiliselt.
“See on paradigmade kokkupõrge,” ütleb Halliki Harro-Loit. “Sellal, kui REKK-i/Biti versioon rõhutab staatilisi teadmisi, rõhutas Tartu ülikooli arenduskeskus seda, mida nende teadmistega elus peale hakata.” Keemiaõpetaja Neeme Katt on õppekavade kokkupanemist võrrelnud sea saduldamisega. Õppekava üldosa suhtes on nüüdseks TÜ arenduskeskus ja REKK siiski kokku leppinud. “Tegemist on kompromissiga ja selline ta on,” ütleb TÜ õppekavade arenduskeskuse juhataja Ain Tõnisson selle kohta napilt. Teravasõnalisem on Margus Pedaste, kes leiab, et kompromissina kokku lepitud õppekava üldosa on liiga üldsõnaline.
“Üldsõnaline õppekava on mugav õpikukirjastajatele, kes saavad pidevalt välja anda uusi trükke,” ütleb Halliki Harro-Loit.
Olgugi et paljude haridustegelaste sõnul oli Tartu ülikooli ja Biti õppekava ühendamine sama hästi kui võimatu ülesanne, on nüüdseks tööversioonidega ühele poole saanud enamik ainetöörühmi, kus töötavad nii REKK-i kui ka TÜ esindajad. Probleeme on aga jagunud.
Füüsikaõpetajad, näiteks, ei tahtnud kaht väga erinevat kava omavahel kokku panna ja hakkasid täiesti uut kava nullist koostama. REKK-is koostatud kava oli nende sõnul liiga kummaline.
Kuid on ka positiivseid näiteid. Näiteks matemaatika töörühm on kokku leppinud, et valemite päheõppimise asemel tuleb rõhuda hoopis loogilisele arutlusoskusele ja matemaatika elulisele kasutusoskusele.
Või näiteks ajalugu: aastaarvude ja faktide päheõppimiselt kavatsetakse liikuda selles suunas, et anda õpilastele oskus ajalooteadmisi reflekteerida.
Ent ometi leidub neid, kes pole tulemusega sugugi rahul, leides, et REKK-i ja TÜ õppekavade kokkupanekul sündinu pole piisavalt uuenduslik.
“Muu maailm liigub praktilise tegevuse ja uurimusliku õppe poole,” ütleb Margus Pedaste. “Kuidas me jõuame teadmistepõhisesse ja innovatiivsesse Eestisse, kui õpilased õpivad teadmisi pähe, mitte ei avasta neid ise? Kui me selles suunas ei liigu piisavalt kiiresti, siis oleme mingil hetkel Kolmas Maailm, kes peab kasutama teiste riikide teaduspotentsiaali.”
Töö ainekavadega oli töörühmades vägagi erinev. Vene keele ja kirjanduse ainekavad olid valmis juba 1. maiks, loodusõpetuses pole aga veel töörühmagi. Allpool ülevaade seni tehtud tööst.
Ajalugu
••Ajaloo ainekava tööversioon on üks väheseid, mis praeguseks veel valmis pole. Töörühma juhi, Viljandi C.R. Jakobsoni gümnaasiumi ajalooõpetaja Ülle Luisu sõnul tuleks edaspidi ajaloo õpetamisel liikuda faktikesksuselt oskuste kujundamise poole. On tähtis, et õpilased oskaksid faktiteadmiste kõrval ka seoseid näha, ütleb Luisk. Senisest rohkem tähelepanu tuleb pöörata ka allikakriitikale.
Bioloogia
••Töörühma juhi Lauri Mällo kinnitusel ei ole kava veel kaugeltki valmis. Mällo sõnul oli rumal jätta kava koostamine kevadesse, kui õpetajatest koosneval töörühmal on koolis kiire.
Siiski on teada, et uues ainekavas rõhutatakse protsessikeskset lähenemist. See tähendab, et õpitakse elusorganismide ühiseid tunnused ja arenemist, mitte eraldi organismide rühmi. Lisaks pööratakse enam tähelepanu uurimuslikule lähenemisele, see tähendab katsete läbiviimist, laboritundides loomade vaatlemist jms.
Eesti keel vene koolis
••Uue kursuse olulisim eesmärk on valmistada muukeelseid noori ette haridustee jätkamiseks eesti keeles. Seetõttu on uues kavas tugevdatud integratsiooni inimeseõpetuse valdkonna õppeainetega.
Kui seni on eesti keele õpetamisel vene koolis rõhuasetus olnud kõnekeele omandamisel, siis nüüd õpib vene noor paremini ka eesti kirjakeelt valdama.
Eesti keel
••Gümnaasiumi osa uus ainekava keskendub senisest rohkem praktilisele keelekasutusele ja tekstimaailma mõistmisele. “Eri tüüpi tekstid, näiteks meedias, ilukirjanduses, tarbetekst, kuidas need tekstid õpilast mõjutavad,” selgitas töörühma juht ning ligi 20 aastat Tallinnas Nõmme gümnaasiumis töötanud Katrin Kalamees. Lisaks käsitleb ainekava ohte keeles nagu släng ja kantseliit.
Füüsika
••Füüsika töörühm koostab gümnaasiumile kaks ainekava: põhiainekava ja laiendatud kava. Põhitasemel õpivad noored võimalikult vähe valemeid, et omandada õpitud mõisted ja seosed sisuliselt, mitte formaalselt. Teine tase on suunatud füüsika suurema õpivajadusega õpilastele.
Uues kavas on töörühma juhi ja Tartu ülikooli koolifüüsikakeskuse lektori Enn Pärteli kinnitusel praegusi ainetevahelisi kordusi vähem. Lisaks on gümnaasiumis mehaanikas vähendatud kinemaatika osa ning põhikoolis kitsendatud aatomiehituse teemat.
Töörühm tahab ainekavas esitada veel nõuded füüsikakabinetile ja anda katsevahendite miinimumloetelu. Pärteli kinnitusel on just katsevahendite nimekirja ainekavasse kirjutamine oluline, sest selle alusel saab õpetaja koolilt nõuda vajalikke vahendeid, et füüsikat huvitavamalt õpetada.
Geograafia
••Geograafia töörühma juhi ja Tallinna Inglise kolledzˇi õpetaja Kersti Lepasaare kinnitusel on uue kava eesmärk õpetada noortele loodust, inimest ja majandust nende vastastikuses koostoimes. Lisaks pakuvad ainekava koostajad uut nn case-study ehk juhtumipõhist meetodit, mis võimaldab viia läbi probleemarutelusid. Lepasaare sõnul on kooligeograafia eesmärk, et noor inimene omandaks oskused toimetulekuks oma järgneval haridusteel, töötamisel või puhkamisel.
Keemia
••Seni on keemia ainekavas olnud ebakõla 8. ja 9. klassi vahel, kus 8. klassis on keemia keerulisem kui 9. klassis.
Keemia töörühma liige ja Jõgeva ühisgümnaasiumi keemiaõpetaja Neem Katt ütles, et 8. klassist on üle jõu käivad teemad, eelkõige aatomi ehitus, nihutatud 9. klassi. Peale REKK-i ja Tartu ülikooli töörühmade ühendamist tänavu veebruari keskel ei ole Katti kinnitusel ainekavaga sisulist tööd eriti toimunud.
Kehaline kasvatus
••Uues õppekavas jäävad samaks nii tundide maht kui ka spordialad. Uudsena saavad koolid edaspidi valida, kas pakkuda õpilastele talispordialana uisutamist või suusatamist. Teame, et suurtes linnades ei ole suusatamist õpetada lihtne, ütles töörühma juht, Tallinna ülikooli spordipedagoogika õppetooli lektor Marion Piisang. Uudsena lisandub gümnaasiumi kehalisse kasvatusse valikainena judopõhine enesekaitsekursus.
Lisaks pööratakse palju tähelepanu ka spordiajaloo omandamisele. Ainekava rõhutab sedagi, et tunnis peaks kujundama õpilastes sallivust. “Kehaline kasvatus on nendele õpilastele, kes teistest erinevad, raske tund,” selgitas Piisang.
Kirjandus
••Uus ainekava jaotab kirjanduse zˇanripõhiselt esitatud kursustesse. Töörühma juhi Katrin Kalamehe sõnul on kohustusliku kirjanduse nimekirjas püütud sisse tuua ka tänapäeva kirjanikke. “Kas või eesti kirjandusest Tätte, Kivirähk ja Õnnepalu,” loetles ta.
Põhikoolis on suurimaks muudatuseks kirjanduse taastamine eraldi õppeainena. Eesmärgiks ei ole sealjuures mitte faktide päheõppimine, vaid lugemishuvi äratamine.
Kunstiõpetus
••Töörühma juhi ja Tallinna ülikooli õppejõu Anu Tuulmetsa sõnul kajastub uues ainekavas hulk elemente, mis on kunstiõppe loomulikuks osaks, näiteks kunstiteose analüüs, oma arvamuse ja sõnumi väljendamine, visuaalse informatsiooni otsimine ja mõtestamine jne. “Rohkem on rõhutatud disaini ja keskkonna osa,” lisas ta.
Gümnaasiumi osas, kus keskne on kunstikultuuri arengulugu, on praeguse kavaga võrreldes sisse toodud täiesti erinevad märksõnad. Selleski kavas on faktide päheõppimise asemel rõhutatud oskust infot leida, analüüsida, tõlgendada ja oma arvamust väljendada.
Loodusõpetus
••Loodusõpetuse valdkonda kuuluvad ained “inimene ja keskkond” 1.–3. klassile ning “loodusõpetus” 4.–6. klassile. Hetkel on valmis vaid loodusõpetuse ainekava 7. klassile.
Ainekava koordinaatori Juta Jaani kinnitusel ei ole loodusõpetuse kavaga veel tegelema hakatudki, sest alles üldosa valmides sai selgeks, et seni koostatud koduloo ainekava esimeses kooliastmes siiski käiku ei lähe. Selle asemel lõi REKK hoopis aine “inimene ja keskkond”.
Kuigi täpsemalt on ainekavast vara rääkida, kinnitas Jaani, et sõnastus muutub selgemaks ning õppesisu väheneb.
Matemaatika
••Matemaatikas hakatakse valemite ja teoreemide päheõppimise asemel rohkem tähelepanu pöörama loogilise mõtlemise ning aine praktilise rakendamise omandamisele.
“Praegu on ju probleemiks see, et ehkki inimesed on õppinud siinuste ja koosinuste valemeid, ei oska paljud arvutada sedagi, kui suure osa nad palgast tulumaksuks maksavad,” ütles töörühma liige, Tallinna ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna dekaan Andi Kivinukk.
Muusika
••Põhikooli õpilased ei pea uue kava kohaselt enam nii palju teooriat õppima, gümnasistidel väheneb vajadus tutvuda senises mahus üksikute heliloojatega. Seevastu pöörab uus kava enam tähelepanu muusika ajastutele ja zˇanritele.
“Gümnaasiumis on püütud suurendada praktilise musitseerimise oskust ehk et lapsed koolis laulaksid ja pilli mängiksid,” selgitas töörühma juht ja Nõmme gümnaasiumi muusikaõpetaja Anu Sepp. Aasta jooksul võiksid lapsed ära õppida 5–7 laulu. Sepa sõnul on uus ainekava sisuliselt valmis.
Töö- ja tehnoloogiaõpetus
••Ainevaldkonda kuuluvad käsitööõpetus (1.–3. klass), kodundus ja käsitöö ning töö- ja tehnoloogiaõpetus (4.–9. klass).
Töörühma juhi ja Tallinna 21. keskkooli õpetaja Mart Soobiku kinnitusel on uutes ainekavades ka poistel kohustuslik kodundust õppida ning tüdrukutel poiste tööõpetusega tutvuda.
Oluliseks erinevuseks on ka rõhuasetus õpilaste koostööle, mille käigus ise otsitakse info ja materjal, analüüsitakse seda, valmistatakse tooted (esemeid/üritusi/vms) ning esitletakse tulemust kaasõpilastele.
Vene keel ja kirjandus vene õppekeelega koolis
••Suurima muutusena saab venekeelses põhikoolis olema kirjandus eraldi õppeainena. Töörühma liikme Svetlana Jevstratova sõnul on seni vene kirjandusest vaid lühikest teemade loetelu pakutud.
Gümnaasiumiosas hakkab praeguse ühe kirjandusteoste loetelu kõrval olema veel teinegi, kust õpetajad saavad soovi korral lisamaterjali valida.
Vene keele ainekavas ootab suurim muutus 6. klassi, mis seni oli Jevstratova kinnitusel ülekoormatud. Nii õpivad vene noored uue ainekava järgi näiteks abisõnu hoopis 7. klassis.
Võõrkeeled
••Suuri muutusi ei tule. Töörühm soovitab vaid suurendada esimese võõrkeele ainetundide mahtu gümnaasiumis kahelt nädalatunnilt kolmele.
Ainekava paneb ka paika teemad, mida võõrkeeletundides käsitleda: ökoloogia, sallivus, globaalprobleemid, Euroopa Liit, tarbimisühiskond, jäätmekäitlus.
Inimese- ja ühiskonnaõpetus
••Uus ainekava näeb ette inimese- ja ühiskonnaõpetuse ühendamist, mida alates 2002. aastast kuni praeguseni õpetatakse eraldi ainetena.
“Inimeseõpetust kui eraldi õppeainet ei ole ju olemas,” ütleb töörühma juht Sulev Valdma. “See on pigem konglomeraat erinevatest distsipliinidest: tervis, käitumine, psühholoogia.” Inimese- ja ühiskonnaõpetuse töörühmas on käinud suured vaidlused TÜ ja REKK-i esindajate vahel.
“Ainekava praeguse versiooni suureks probleemiks on, et õppesisu on välja toodud teemamärksõnadena, mis jätab ainekava ebamääraseks,” kurdab töörühma liige Halliki Harro.
“Näiteks kui õppekavas seisab sõna “reklaam”, siis sel teemal on võimalik kirjutada kümme lehekülge õpikuteksti, vaevumata mõtlema, mida õpilane nende teadmistega peale hakkab.”
Mis on õppekava?
Õppekava koosneb kahest osast
•• Õppekava üldosa selgitab põhimõtteid, mille järgi Eesti kool toimib: mitu klassi on üldhariduskoolis, milliseid õppeaineid õpetatakse ja kui suur on ainetundide maht. Lisaks üldosale hõlmab õppekava ka ainekavasid, mis loetlevad ainete kaupa, millises klassis milliseid teemasid käsitleda ning milliste tulemusteni õpilased jõudma peavad.
Aluseks õpikutele ja eksamitele
•• Õppekava peaks olema aluseks õpikukirjutajatele ja eksamiküsimuste koostajatele.
•• “Näiteks hea bioloogiaõpetaja õpetab hästi ka ilma igasuguse õppekavata ja ka siis, kui õpik on liiga teoreetiline,” ütleb bioloogiaõpetajate ühingu president Margus Pedaste. “Ent kuna Eesti bioloogiaõpetajatest on bioloogiaharidus vaid kolmandikul, teine kolmandik on muu loodusteadusliku haridusega – arstid, agronoomid jne – , ülejäänud kolmandik aga ei oma üldse loodusteaduslikku haridust, näiteks kui Eestis õpetavad bioloogiat ka vene keele õpetajad ja koguni üks vanempioneerijuht, siis paljud õpetajad vajavad suunamist. Nendele ongi õppekava vaja.”
Ühtlustab nõudmised õpilastele
•• Samuti vajavad õppekava õpikukirjutajad ja eksamiküsimuste koostajad. Kui õppekava on koostatud liiga napisõnaliselt või ebakonkreetselt, tekib oht, et eksamikirjutaja, õpikukoostaja või õpetaja võivad kõik nõuda õpilaselt eri asju.
Soomes muudetakse igal aastal
•• Praegu Eesti koolides kehtiv õppekava on pärit aastast 1996, 2002. aastal viidi sinna sisse mõningad muudatused. Enamikus Euroopa maades muudetakse õppekava regulaarselt. Näiteks PISA uuringutes maailma üheks parima hariduspoliitikaga riigiks tunnistatud Soomes tehakse õppekavas muudatusi pea igal aastal.
•• Praegu koostatav uus õppekava peaks Eesti koolides hakkama kehtima 2007. aasta
1. septembril. Õppekava kehtestamiseks on vaja valitsuse määrust.
