Tallinna Gustav Adolfi gümnaasium on üks neist, kes tahavad õpilaste valimist jätkata. Arno Mikkor

Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamine võib tekitada järgmisel õppeaastal Tallinnas olukorra, et 1. klassi minejatele sisseastumiskatsete korraldamine on keelatud ja senistele nn eliitkoolidele määratakse teeninduspiirkond, kus elavad lapsed tuleb igal juhul vastu võtta. Tallinna haridusamet koostab uue seaduse jõustamiseks määrust, kuid see ei lähe sugugi lihtsalt, sest koolid on jagunenud kahte vihasesse leeri ja seisavad raevukalt oma huvide eest.

Andekamaid lapsi katsete abil välja noppinud eliitkoolid on loomulikult selle poolt, et endine kord säiliks. Seevastu tühjenevate klassidega piirkonnakoolid loodavad uuest määrusest abi klasside täitmisel – nad kurdavad, et praegu tõmbavad eliitkoolid andekamad lapsed endale ja ülejäänud, kes neile tulevad, on õppetöös nõrgemad. Kahe vaenuleeri vahel balansseerib linnavalitsus. Koolide tuleviku paika panev määrus tuleb aga peagi valmis saada, sest see peab jõustuma 31. märtsil.

Viimasel, üleeile toimunud arutelul jõudsid osapooled osaliselt kokkuleppele. „Viimane versioon, milles enam-vähem ühele meelele saadi, on see, et kõik koolid võiks olla nii-öelda ülelinnalised ja teatud kuupäevaks avaldavad vanemad soovi, millisesse kooli nad oma lapse soovivad panna. Koolid, milles tekib ülebroneerimine ja seega konkurss kohtadele, tohivad korraldada praktilisi töid ja vestlusi. Nendesse koolidesse, kuhu ei tulnud sooviavaldusi rohkem kui kohti, saavad lapsed otse või määrab neile koha haridusamet,” tutvustas Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur.

Seega jääks laste vastuvõtmise kord sisuliselt samasuguseks, nagu on praegu, sest arvata võib, et need koolid, kus tekib „ülebroneerimine”, on ikka vanad tuttavad eliitkoolid.

Linn alles mõtleb

Praegu ei ole siiski kindel, et selline plaan saab teoks, kuna linn pole kindlat seisukohta veel võtnud. „Linna eesmärk on arvestada nii õpilaste, vanemate kui ka koolide soovidega ning leida kompromisslahendus,” ütles määruse koostamist juhtiv abilinnapea Yana Toom.

Nii linna kui ka koolide esindajad möönsid, et seitsmeaastaste laste puhul on juba võimalik katsetega selgitada, kas ta on muusika-, keelte- või hoopis matemaatikaandega. Niisiis käib põhiline vaidlus selle üle, kas andekamaid lapsi tohib eristada vähem andekatest.

Kesklinna piirkonnakooli Liivalaia gümnaasiumi direktor Veiko Rohunurm leiab, et katsed on seitsmeaastastele liiga traumeerivad. „Arvan, et osale lastele ei mõju selline selektsioon psüühiliselt kõige paremini: nad käivad mitmes koolis katsetel ja kui ei saa sisse, siis on lapsel selline tunne, et ta oli küll valmistunud ja püüdis, aga teda ei tahetud, ei olnud vaja,” selgitas Rohunurm oma seisukohta.

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ei ole sellega nõus: „Ma arvan, et see on emotsionaalne arusaam, et lastel tekib tohutu stress. Teiseks on katsetele tulek vanema valik, sest keegi ei käsi konkureerida. 

Piirkonnakoolid peavad pingutama

•• Piirkonnakoolid küll kurdavad, et eliitkoolid kisuvad neilt lapsi ära, kuid tühjade klasside algpõhjus peitub tegelikult mujal. Statistika näitab, et pärast 1990-ndate alguse buumi kahanenud sündimuse tõttu jääb kooli minevaid lapsi järjest vähemaks ja selle vastu ei aita ka linna määruse abil laste enda kooli tõmbamine.

•• „Kaugematel piirkonnakoolidel tuleb igal juhul hakata rohkem pingutama – ühelt poolt väheneb ühel hetkel nii esimesse klassi astuvate laste kui ka gümnaasiumiõpilaste arv,” ütles abilinnapea Yana Toom.

•• Lapsi esimesse klassi katsetega vastu võtvaid koole on Tallinnas kümmekond. See tähendab, et olenemata sellest, et eliitkoolides on klasside suurus sageli maksimumini venitatud, mahub neisse ikkagi vaid umbes 500 last. Kokku läks tänavu Tallinnas esimesse klassi aga 3892 last.