Terje Lepp

Maa-ameti maadevahetuse skandaalist koorub esile, et kaitsepolitsei uurimisalused ärimehed Einar Vettus, Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar said vahetada oma maapiirkondade kaitsealused maatükid suurlinnade äri- ja elamukruntide vastu. Küll aga ei saanud sama teha paljud teised soovijad, sealhulgas näiteks ärimees Marcel Vichmann, Armin Karu ja Jaan Korpusovi Olympic Entertainment Group ning Sylvesteri eksomanikud eesotsas Mati Polli ja Kaido Jõelehega.  

Eile jättis kohus maa-ameti juhi Kalev Kanguri ning temaga koos 48 tunniks vahi alla võetud Vettuse ja Pedjasaare riigiprokurör Laura Feldmanise taotlusel veel kuni kuueks kuuks vahi alla. Saaremaa ärimees Tullio Liblik lasti aga vabadusse, sest tema täiendavat kinnipidamist prokurör ei taotlenud.

Liblik polnud eile telefonitsi kättesaadav, korraks lülitas ta oma mobiili sisse, ent rääkida ta võõrastega ei soostunud.

Vettusele kuulunud firma Iru Jõekääru OÜ vahetas seitsmehektarise Iru jõekääru ala ning 70 hektarit maatulundusmaad Võrumaal mitme väärtusliku Tallinna elamu-, äri- ja tööstus-krundi vastu. Merko tütarfirmadel õnnestus 20 hektarit sotsiaalmaad Pirital, kaheksa hektarit metsa Soomaal ning 28,6 hektarit Pärnumaal vahetada mitme hektari elamumaa ja lisaks üle kümne elamu- ja ärikinnistu vastu Tallinnas.

Erandlikud tehingud

Samas olid sellised vahetustehingud erandlikud. Näiteks Stora Ensole Sylvesteri müünud Mati Polli, Kaido Jõelehe, Urmas Nimmerfeldti ja Peeter Männi firma Metsatervenduse OÜ sai Karula rahvuspargi alal oleva 20-hektarilise maatüki eest kõigest veidi üle 30 hektari maad Valgamaal.

Sama firma vahetas ka suured Võrumaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa, Läänemaa, Pärnumaa ja Lahemaa rahvuspargi maatükid kõigest maaüksuste vastu Uni-küla, Õruste, Lota ja Õlatu külas. Aga mitte Tallinna ega teiste suurlinnade kruntide vastu.

Metsatervenduse juhatuse liige Ants Erik ütles, et maadevahetuse kord oli väga range. “Vahetada sai ainult metsa metsa vastu ja põldu põllu vastu. Isegi kui metsatükid on Lõuna-Eestis, ei saanud neid vahetada Põhja-Eesti metsatükkide vastu,” ütles ta. 

Seejuures ei lugenud Eriku sõnul üldsegi vahetuskruntide rahaline väärtus, vaid samaväärsus. Skandaalis avalikuks tulnud vahetustehinguid, kus maa- kruntidest said linnakrundid, nimetas Erik ebaõiglasteks.

Samamoodi sai Armin Karu ja Jaan Korpusovi Olympic Entertainment Group OÜ oma Võru maakonnas Hüti külas asuva maatüki vahetada vaid Valga maakonnas Ringiste külas asuva vastu. Ja Marcel Vichmanni kontrolli all olev firma OÜ Amina sai oma Karula ja Haanja valla maatükid vahetada vaid Urvaste ja Tõlliste valla kinnistute vastu.

Vichmann ei teadnud oma firma maatehingutest midagi. Küll aga rääkis neist Amina juhatuse liige Toomas Toomjõe.      “Oleks ammu aeg see pätikari kinni panna, siin on ilmselge korruptsioon!” kommenteeris ta riigi ja ärimeeste vahelisi kahtlasi maavahetustehinguid.

“Ma ei ole selle peale tulnudki, et võiks taotleda oma Valgamaa maatükkide vastu Tallinna kesklinna krunte,” lisas Toom-jõe. “Kui ma täna kuulen siin, et metsi vahetatakse kesklinna kruntide vastu, siis küsiks: kus siin on kompetentsus? Ju ei käituta kõigiga ühtemoodi, siin on läbi näha, millega on tegu,” ütles Toomjõe.

Teistel polnud võimalust

Samamoodi helistasid eile Eesti Päevalehte mitmed teised inimesed, kes soovisid maid vahetada, ent maa-ametist ei pakutud neile vastu krunte suurlinnades. Üks anonüümsust palunud maaomanik Ida-Virumaalt tahtis paremat maad saada oma lendoravate pesitsuspaigaks olnud metsa vastu, kus majandustegevus on täielikult keelatud.

“Mulle öeldi, et vahetatakse ainult samaväärse maatüki vastu, mitte linna. Seetõttu on hämmastav, kuidas keegi sai oma pärapõrgus olnud vesised maatükid vahetada kümneid miljoneid kroone väärt kinnistute vastu. 

Vahi all viibiv Einar Vettus on ehituse projektijuhtimisega tegeleva firma TSM juhatuse esimees. Tarmo Pedjasaar on aga Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatuse liige, Tartu linnavolinik ja ärimees.

Pedjasaare firmad OÜ Mell ja OÜ Ikaros Grupp vahetasid tänavu Otepää looduspargis ja Alam-Pedja looduskaitsealal paiknevad maatükid Kohila vallas oleva 26,6-hektarise kinnistu vastu.

Eile lõpetas keskkonnaminister Villu Reiljan teenistussuhte maa-ameti juhi Kalev Kanguriga ning algatas tema suhtes distsiplinaarmenetluse. Reiljan on end seni distantseerinud kahtlaste tehingute sisulisest poolest, olgugi et tema on andnud oma allkirja nende kinnitamiseks. Kangur on seni kinnitanud, et tehingud olid seaduspärased.

Maa-ameti juhi kohuseid täidab hetkel Raivo Vallner. Kapo tegi sel nädalal võimalike korruptsiooniilmingute uurimiseks algatatud kriminaalasja raames läbiotsimise kümmekonnas ehitus- ja kinnisvaraettevõttes.

Vahetuskaupa hindas Kinnisvaraekspert

•• Vahetusmaade hindamised korraldanud Kinnisvaraeksperdi juhatuse esimehe Tambet Tiitsu sõnul hindasid nemad kõik maatükid, kuna võitsid möödunud aastal erakorralise hindamise teenuse ostmiseks kuulutatud riigihanke.

•• “Meile antakse nimekiri maadest, mida hinnata,” selgitas Tiits. “Kuidas maa-amet neid kasutab, meie ei tea. Meie töö ja materjal on tõendusmaterjal.”

•• Riigihangeteameti registri andmeil sõlmiti Kinnisvaraeksperdiga hankeleping möödunud aasta 17. oktoobril, hanke sisuks on 500 objekti hindamine üle Eesti. Leping lõpeb käesoleva aasta 31. detsembril. Kinnisvaraekspert võitis hanke 885 594 krooniga.

•• Kinnisvarahindaja Margus Kruut AT Kinnisvarabüroost nimetab maa hindamisel tähtsaimaks kriteeriumiks asupaika. “Asukoht, asukoht ja veel kord asukoht. Kas Tallinnas või Tallinna lähedal, Pärnus või Pärnu lähedal, Tartus või Tartu lähedal jne.”

•• Või hoopis näiteks üle 50 km kaugusel suurematest linnadest, kus elamumaa järele on väike nõudlus. Tähtis on ka infrastruktuur – lasteaed, kool, kauplus –, samuti kommunikatsioonid ja juurdepääs krundile. Hinda mõjutab maa sihtotstarve. “Põllumaa on kindlasti odavam kui elamumaa,” võrdleb Kruut. Kindlasti lisab maatükile väärtust kehtestatud detailplaneering. Rolli mängivad ka krundi suurus, ümbruskond, haljastus jms.

Vahi all

Tarmo Pedjasaar (38)

•• Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatuse liige, Tartu linnavolinik ja ärimees. Alexela ja MC Kasiinod (Casino Monte Carlo) nõukogu liige. Maavahetustehingutes firmade Mell ja Ikaros Grupp omanik, äripartneriks Raul Markus. Endine Tartu veekeskuse juhatuse esimees – sellele ametikohale valiti ta konkursiga 2001. aastal.

•• Pedjasaar on lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1990. aastatel asutas ta väärtpaberivahenduse ja börsimaakleri teenuseid pakkuva ICI Trusti.

Einar Vettus (42)

•• Ehituse projektijuhtimisega tegeleva firma TSM juhatuse liige ja üks omanikest, äripartneriks Toomas Luhaäär. Ajab lisaks ühiselt äri koos näiteks Oliver Kruuda, Tiit ja Toomas Kõuhkna ning Margus Kanguriga. Vettust on peetud ajakirjanduses nii Tallinna suurimaks kinnisvaraarendajaks kui ka geni-aalseks kombinaatoriks. 

•• Ajaleht Vesti kirjutas mullu TSM-i seotusest skandaaliga, kus 46 miljonit krooni, millega Tallinna Sadam ostis kaks kinnistut, rändas offshore-firmade kaudu teadmata suunas.

Poliitikud võisid maa-ameti kahtlastest tehingutest varem teada

Mitmed poliitikud võisid olla  maa-ameti hämaratest tehingutest eelnevalt teadlikud. Uurimise avalikuks tulekuga võidi oodata, kuni presidendivalimised läbi saavad.

Jaanus Tamkivi ütles eilses Saarlases, et kuulis juba mõne päeva eest, et midagi hakkab maa-ametiga seoses toimuma. “Noh, riik on ju väike. Ma ei teadnud tegelikult. Et maa-ametis oli probleeme, oli see, mida ma teadsin. Seda, et asi läheb nii karmiks, ei teadnud,” ütles ta eile Päevalehele.

Ken-Martti Vaher aga rääkis SL Õhtulehes maa-ametis toimuvast üsna avameelselt. “Ei, ma ei olnud kursis. Minule helistati Õhtulehest, küsis (ajakirjanik – toim) paar küsimust ja ma nendele vastasin,” selgitas ta. “Mulle tundub, et 2006. aastal, kui juba kapo ja prokuratuur on sellise tegemise ette võtnud, on asi tõsine,” lisas Vaher, kinnitades, et sai juhtumist teada siiski alles üleeile.

Vaher lisas: “Eri juhtumitest on ajakirjanduses kirjutatud. Kui räägime korruptsioonist, siis eriti ehitushangetega ja maavahetustega seostuv on üks riskialtimaid valdkondi. Selles sektoris on ka teiste riikide kogemuse põhjal korruptsiooni ilmnemise tõenäosus üks suuremaid. Olen aastaid rääkinud, et tegelik või-mekus on riigil olnud hästi madal selle avastamisel. Ka kapo on neid teemasid väga tõsiselt võt-nud viimastel aastatel.”

Justiitsminister Rein Lang aga  kinnitas, et poliitilistel põhjustel pole mingil juhul läbiotsimisi edasi lükatud. “See on jamps,” hüüatas Lang. “Eesti õiguskaitseorganid ei tegele poliitikaga.”