Sooja ja vihma jätkudes tuleb hea seeneaasta
“Kukeseeni oli nii palju, et ole ainult meheks ja tassi ära,” ütles ta. Oma esimese rekordsaagi korjas ta pärast Tšernobõli katastroofi. “Siis tõime seeni kartulikorvidega ega teadnud katastroofi heast mõjust seenekasvule. Tänavu oli saak peaaegu sama hea.”
Kolme inimese peale korjasid nad kahe ja poole tunni jooksul neli viieliitrist pangetäit kukeseeni. “Sportlikust huvist lugesin ka suuremad seeneringid üle: kõigepealt oli 24 ja 26 seent ringis, rekord oli paari sammu suuruselt maa-alalt kogunisti 101 kukeseent. Seal oli mitu ringi omavahel põimunud,” rääkis ta.
Seenehinnad langevad
Tema sõnul sõltub see, kui palju seeni on, suuresti õnnest. “Meie sattusime mahajäetud kohta, aga näiteks Kagu-Eestis elatuvad paljud praegu just seenekorjamisest. Kui sinna juhtud, ei saa ilmselt mitte midagi – igapäevane seeneline on jõudnud sinna hommikul kell viis juba enne sind,” lausus Kadri.
Kukeseente kokkuostuga tegeleva firma OÜ Hindren juhataja Aleksandr Guzentšenko hinnangul võiks seeni aga veelgi enam olla. “Kukeseened tahavad sooja ja niisket ilma. Kui nüüd veel vihma tuleb, hakkab neid ehk juurde tekkima,” ütles ta.
Kadri sõnul teisi seeni metsas näha eriti ei olnudki. “Seal oli veel mõni üksik õnnetu männiriisikas, aga põhiliselt ikka kukeseened. Kuna neid säilitada väga ei saa, siis läks osa kohe seenekastmeks ja osa sügavkülma – ja lähipäevil tulevad uued kastmed,” sõnas ta.
Ka kukeseente hind on viimasel ajal langenud. “Kahe nädala eest maksis vähem kui kilone karbitäis Tallinnas 80 krooni, praegu saab kilo ainult 35 krooni eest,” teadis Kadri.
Eesti üks tunnustatumaid söögiseente uurijaid, zooloogia ja botaanika instituudi teadlane Kuulo Kalamees tõdes, et kukeseeni on tõepoolest palju. “Ma pole küll kuu aega ise metsa sattunud, aga kukeseeni paistab olevat küll. Puravikke see-eest praegu ei ole,” sõnas ta. “Ma loodan, et septembris tuleb veel parem seeneaeg.”
Ka seenevana Erast Parmasto annab lootust, et sügise poole tuleb veelgi enam seeni. “Paljalt vihmast on seentele vähe, nad tahaksid vihma ja sooja koos,” lausus ta. “Õige seeneaeg algab augusti keskel ning see on alles ees.” Kui 2002. aastal oli täielik põuaikaldus ning 2003. aasta alguses andis mulla kuivus ja põhjavee taseme langus veel tunda, siis eelmise aasta teisel poolel tuli seeni kenasti. “2003 oli meil puravikuaasta, kaht nii head aastat järjest ei tasu loota,” ütles Parmasto.
Läti kukeseeni turul pole
Metsasaaduste kokkuostja ja töötleja Saareki juhatuse esimees Raul Kets kinnitas, et jutud, nagu oleksid Eesti firmad hakanud kukeseeni hoopis Lätist sisse vedama, on ülepaisutatud.
“Lätist ei osteta praegusel hetkel üldse palju seeni, neid tuleb sealt tõesti väga vähe. Küsimus pole isegi mingites tonnides, vaid need kogused võivad jääda lausa alla tonni,” ütles Kets ning lisas, et lätlased saavad oma kukeseened ise edukalt ära müüdud. “Nende seisukohalt poleks mingit pidi kasulik seeni Eestisse tuua.”
Paremate looduslike tingimuste tõttu on Lätis ja Leedus palju väärtuslikumad seenepiirkonnad kui Eestis. “See on juba ilmastikust lähtuvalt nii ja eks ka rahvaarv mõjutab, sest seal on rohkem inimesi ja selle võrra ka rohkem korjajaid,” märkis Kets.
Eestis jääb kukeseente kokkuostuhind praegu kahekümne krooni ligi. Ketsi sõnul võib hind peatselt veelgi langeda. “Kui ilm jääb soojaks ja kui tuleksid ka uued vihmad, tuleb rohkem kukeseeni ja siis võivad kilohinnad kukkuda isegi alla kahekümne krooni,” rääkis ta. K.K.
