Sotsiaalvaldkond vajab sularaha asemel hoopis teenuseid

Poliitikud eelistasid kampaaniates raha kättejagamise lubadusi, kuigi avalike teenustega saaks rohkem ära teha.

Praxise mõttekoja analüütikud uurisid, kui palju investeeritakse Eestis inimkapitali, võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Selgus, et Eesti jääb maha enamikus inimese elu puudutavates kategooriates. Ometi juurutab Euroopa Komisjon juba aastaid mõttesuunda, et vaja on investeerida just inimkapitali. Tulemusi selgitab Praxise sotsiaalvaldkonna analüütik Andres Võrk, kelle arvates peaks tähelepanu koonduma pigem abivajajatele teenuste loomisele.

Mida te soovitaksite praegu koos käivale koalitsiooniläbirääkimiste sotsiaalvaldkonna töögrupile?

Kui me vaatame seda, kuidas kasutatakse raha sotsiaalvaldkonnas – seda raha, mis on kogu valdkonnale antud –, siis selles ollakse väga otseste rahaliste kulutuste poole kaldu. Kuid võiks minna rohkem avalike teenuste poole, millel on suurem mõju. Teenused jaotuksid sihipäraselt: saavad need, kes seda vajavad. Näiteks ei ole meil tehtud uuringuid, kas lapsevanemad, kes saavad suuremaid lapsetoetusi, kasutavad seda raha laste hüvanguks. Teenuste puhul toimiks juba ise selektsioon: lapsevanemad, kes on rikkamad, ei hakka minema sotsiaalosakonda.