Spordiselts koondas tuhandeid töölisi
Läbi aegade on seal tegutsenud ligi poolsada klubi, seltsi ja ühingut, mille tegevus on olnud erakordselt aktiivne
Eesti Spordimuuseumi materjalide põhjal kujunes Pärnu mnt 41 töölisspordi hälliks 1926. aastal, kui Läti ja Soome töölis-sportlaste eeskujul asutati Tallinna Töölisspordi Ühing (TTÜ).
Enne seda olid üksikute töölisorganisatsioonide juures spordiosakonnad, kuid kontaktid töölissportlaste vahel olid siiski pigem juhuslikud.
Esimestel aastatel oli TTÜ sporditegevus tagasihoidlik, peamiselt tegeldi seltsi käivitamisega.
Ühing esindas väiksemaid klubisid
Ühingu esimesi organiseerijaid oli Arved Koppel Raudteedetehasest, kelle algatusel ja juhtimisel möödus ühingu esimene ja kõige raskem periood. TTÜ edu sõltus vahetult kogu Eesti töölisspordi liikumise ühendamisest.
Seetõttu oli loogiline, et just TTÜ algatusel moodustati 29. augustil 1927. aastal Eesti Töölisspordi Liit.
Töölisspordi organiseerumisel tuli paratamatult alustada oma eripära rõhutamisest ning sidemete sõlmimisest teiste maade töölissportlastega.
Liidu asustamiskoosolekul otsustati lahkuda toonasest Eesti Spordi Keskliidust ning astuda Töölisspordi Internatsionaali liikmeks.
Töölisspordi liidu esimeheks valiti kirjanik Aleksander Antson ja sekretäriks Alfred Offenbach. 1928. aastal kuulus töölissportlasi ühendava liidu koosseisu üle kogu maa 18 osakonda 1270 sportlasega. Kuna TTÜ-l oli määrav osa Eesti Töölisspordi Liidu (ETL) moodustamisel, siis paljud TTÜ juhid olid ühtlasi ka töölissportlasi ühendava liidu juhtkonnas.
Linna kõige moodsam võimla
Need kaks organisatsiooni asusid ka ühistes ruumides. Konstantin Vitsuti mälestuste järgi alustati 1927. aasta sügisel, esimeseks sportlikuks tegevusalaks oli TTÜ-l jalgpall ja kergejõustik. Organisatsiooni üheks esimeseks suuremaks ettevõtmiseks oli suure võimla rajamine koos kõrvalhoonetega.
Suureks tõukeks kogu töölis-spordi liikumisele oli töölisvõimla valmimine 1929. aastal.
Linnavalitsuses kinnitatud projekti järgi oli võimla umbes 300 ruutmeetri suurune. Saali kõrgus pidi olema vähemalt 6 meetrit.
See oli kogu Tallinna moodsaim võimla, ruume kasutasid ka mitmed teised töölisorganisatsioonid.
Võimla renditulud suunati samuti töölisspordi edendamisse – selle eest osteti spordivarustust, korraldati võistlusi ja maksti kinni välisreise.
Võimla kasutajate nimekirjas olid teiste hulgas ETK, AS Liha ja Võieksport, Maapank, majandusministeerium, Noorte Meeste Kristlik Ühing, Põllutöökoda, Riigi trükikoda, Tallinna trükitööliste ühing ning mitmed ümbruskonna koolid.
Eesti Töölisspordi Liit koosnes 1938. aastal 19 osakonnast, kuhu kuulus 1800 sportlast üle kogu maa. Tallinnas oli 8 osakonda 800 liikmega.
Sagedased maavõistlused naabermaadega
Paljude spordialade harrastajad tegutsesid peamiselt Tallinnas. Näiteks ühingu seitsmest jalgpallimeeskonnast asus pealinnas kuus.
Töölisspordi liidul puudus veel oma spordiväljak, seetõttu kasutati teisi väljakuid. Tähtsaimaks sündmuseks oli osavõtt Viini olümpiaadist 1931. aastal. ETL esindusmeeskond koosnes 31 inimesest.
Sageli peeti maavõistlusi teiste riikide töölissportlastega. 1938. aastaks oli peetud maavõistlusi jalgpallis Lätiga 8 korral, vastamisi mindi ka Saksamaa, Austria, Norra, Poola ja Nõukogude Liidu töölissportlastega.
Poksivõistlusi Läti atleetidega peeti neli korda, Soome poksijaid kutsuti samuti sageli välja. Tihedad maavõistlused mitme riigiga toimusid ka maadluses.
ETL juhatuse esimees oli toona Aleksander Oinas. Tema abideks olid Heinrich Jants ja Artemi Altermann, sekretäriks Konstantin Vitsut.
1930. aastatel kasvas Tallinna Töölisspordi Ühingu liikmeskond jõudsalt – 1938. aastal kuulus selle koosseisu 263 sportlast.
Ühingus tegutses mitu jalgpalli- ja käsipallimeeskonda, samuti käsipallinaiskond, naisvõimlejate rühm, poksijate ja maadlejate võistkonnad. Vähemal määral harrastati ka kergejõustikku.
Tallinna Töölisspordi Ühing koosnes paljudest spordiklubidest, ühe edukamana võib välja tuu klubi Hermes. Sealt kasvas välja palju töölissportlasi, kes esinesid edukalt kogu Euroopas.
Neist tuleks esile tõsta Berliini olümpiamängude hõbemedali omanikku Nikolai Stepulovit, maadlejat Aleksander Pohlat ning jalgpallur Kuremaad.
Ühingu jalgpallimeeskond oli aastaid ETL meister. Meistritiitleid saavutati ka muudel aladel.
Üks suuremaid klubisid oli veel 1933. aastal asutatud Rünnak, kuhu kuulus 1938. aastal 346 sportlast. Teistest töölisspordi ühingutest on säilinud vähem andmeid. Töölis-
spordi liidu koosseisu kuulusid 1938. aastal veel klubid Tulevik, Leek, Tervis, Hõbe ja Salamander.
Richard Naaritsa mälestuste järgi kuulusid Eesti Töölisspordi Liidu koosseisu veel Kopli Spartak ning Tasuja.
