Suurupi Selts kutsub kindlust kraamima
1916. aastal ehitatud ja tühjalt seisnud rannakaitsepatarei nr 2 ümbruse korrastamisega alustatakse kell 10. MTÜ Suurupi Seltsi eestvedaja Anne-Ly Miti sõnul on talgutele oodatud nii vallaelanikud kui ka kaugemalt tulijad.
“Võrreldes teistega on see betoonehitis üsna heas seisus,” ütles Mitt. Et mere lähistel Euroopa matkaraja ääres olev ehitis oleks paremini nähtav, võetakse enne hoone sisemuse korrastamist ja infotahvlite püstitamist maha seda ümbritsev võsa.
Talgupäeva pikkuseks on kavandatud viis tundi, pärast seda tähistatakse lõunasöögi ja lõbusate mängudega ühtlasi vastlapäeva ja vabariigi aastapäeva. Piisava koguse tööriistade ja söögipoolise varumiseks palub selts talgulistel endast ette teatada – kontaktid leiab seltsi leheküljelt www.suurupiselts.ee.
Harku, Kiili, Saku ja Saue valla koostöös moodustatud mittetulundusühing kavatseb 2009. aastaks korrastada vähemalt ühe Peeter Suure merekindluse punkri ja üles seada ajalooliste faktidega püstalused, taotledes selleks Leaderi programmist tõukefondide toetust.
Näiteks pole teada kas või see, milliseid Suurupi piirkonna kindlustusi on võimalik haarata turismimarsruuti, sest osa neist on riigi maal, osa eraomandis ja osa nahkhiirte hõivatud. Eurotoetuse abil korrastatakse praeguste plaanide järgi eksponeerimiseks punker kas Humalas või Vitis.
“Humala pluss on see, et sinna saab väga lihtsalt ligi, kui on vaja bussiga minna,” ütles mittetulundusühingu Nelja Valla Kogu juhatuse liige Deiw Rahumägi. “Viti on küll halvemas korras, aga see on atraktiivsem ja käike palju rohkem.”
Castellum uurib kindlusarhitektuuri
•• Kindlusarhitektuuri pärandiga tegelev mittetulundusühing Castellum alustas Peeter Suure merekindluse seisukorra uurimist ja aluskaartide värskendamist möödunud suvel ning kaustad tööpealkirjadega “Mererinde ehitised” ja “Maarinde ehitised” on plaanis kaante vahele panna kevadeks.
•• Uurija Robert Treufeldti sõnul on töö läinud üle kivide ja kändude. Viimati uuriti merekindluse ehitisi 1986. aastal. 1990. aastatel käis punkritest üle riisumiste laine. Suurematest blindaaÏidest on küll ülevaade, kuid kaitsekraavide võrgustik ja raudteetammid on valdavalt kaardistamata.
