Suviseks piirkiiruseks jääb 90 km/h
Valitsuse liikluskomisjon otsustas eile, et sel suvel kaherajalistel teedel kiirusepiirangut 100 km/h-ni ei tõsteta. Autojuhid leiavad, et see otsus liiklussurmasid ei vähenda ja riik peaks keeldude karmistamise asemel tegelema teede ja liiklusohutuse parandamisega.
Ka tihti autoga Tallinna ja Tartu vahet sõitev riigiteadlane Vootele Päi rõhutas, et olulisem on põhimagistraalidele korralike mitmerajaliste teede ehitamine. „Pigem nende ehitamine aitaks vähendada närvikulu, äkilist pidurdusvajadust ning sellest tulenevaid surmajuhtumeid.
Riigil on vaja jätkusuutlikumaid lahendusi,” leidis Päi. „Kokkupõrgete-õnnetuste põhjuseks pole mitte kiirusepiirangud, vaid nigelatest teeoludest tulenevad vajadused sooritada möödasõite. Olen viibinud ohtlikes situatsioonides, mis pole kunagi tulenenud liigsest kiirusest, pigem näiteks kiiruskaameratest – auto pidurdab äkitselt, sest vaatevälja ilmub kiiruskaamera,” meenutas Päi. „Ehk võtaksime kogu energia ja raha, mida kulutatakse kiiruskaameratele, politseiautodele ja koosolekutele, kus asju „arutatakse”, ja rakendaksime seda nagu üks heaoluriik tegelikult võiks – inimeste elukvaliteedi tõstmisele. Piirangute ainus kasu seisneb inimestelt trahviraha kogumises.”
Vaja on nelja rada
Päi lisas, et autode teedel venima panemine on ka regionaalpoliitikale kahjulik. „Inimesed ei viitsi hakata sõite ette võtma, kui see seostub neile negatiivse emotsiooniga. 10 km/h teeb suure ajalise vahe, aga lisaks sellele on ka emotsionaalne frustratsioon.”
„See tundub olevat poliitiline populism: valitsus ei suuda teha neljarajalisi maanteid ja nüüd juhitakse tähelepanu sellelt kõrvale. Valitsusel on küll surve vähendada liiklusõnnetusi, kuid selle asemel et keskenduda teede ehitamisele, vähendab valitsus nüüd hoopis piirkiirust,” leidis ka 3D-modelleerija-visualiseerija Raul Kübarsepp. „Kui vähendada kiirust 10 km/h peale, siis oleks surmade arv kindlasti väiksem, aga samuti kaotab see autode mõtte. Mujal Euroopas tooks selline lahendus ilmselt inimesed tänavale protestima. Valitsus peaks tagama suurematele maanteedele neli rada, mitte alandama piirkiirust. Hetkel tundub küll, et tegemist on saamatusega probleemidele sisulise lahenduse leidmiseks, tegeletakse ainult fassaadiga,” nentis Kübarsepp.
Seda, et otsus autojuhte ei rahulda, oletas ka maanteeametnik Villu Vane. „Nii see on, eestlane tahab kiiresti sõita ja kihutada. Liiklus on üldse selline teema, mille alal on kõik kangesti asjatundjad. Et aga selline asi plaanis on, oli ju ette teada. Inimesed on lihtsalt harjunud oma petliku illusiooniga, et nad saavad kiiremini sõita,” ütles Vane. „Ma usun, et see on alguses küll natuke raske, aga täitsa võimalik, nii et katki pole midagi.”
Kiirus tapab
Liiklusohutuse tagamiseks pani maanteeamet ette kaherajalistel teedel erinevalt kaheksa viimase aasta tavast kiirust suveajal 100 km/h-ni enam mitte tõsta (selliseid teelõike oli eelmisel aastal 652 kilomeetrit). Ettepanekut toetab ka liikluskomisjon, kes põhjendab otsust liiklussurmade arvu kasvuga.
Liikluskomisjoni juhatanud majandus- ja kommunikatsioonimister Juhan Parts tõdes, et oleme jõudnud olukorda, kus maanteesurmade ja raskete liiklusõnnetuste arv kasvab teist aastat järjest drastiliselt, ning see nõuab koheseid meetmeid. „Suure sõidukiiruse probleem on väga terav ja üks peamisi liiklusõnnetuste põhjustajaid,” lisas Parts. Liikluskomisjoni andmeil on tõesti kiirus probleemiks: ligikaudu kaks kolmandikku raskeid liiklusõnnetusi on seotud kiirusega.
Peale piirkiiruse samaks jätmise kiitis komisjon heaks ka kava tuua tänavaile rohkem liikluspolitseinikke ning jalakäijatele ja jalgratturitele helkurite jagamise. Järelevalve taseme tõstmiseks on politseil kavas soetada ka uusi kiirusmõõteseadmeid ja alkomeetreid.
Liiklusõpetaja Johannes Pirita, kes on kategooriliselt piirkiiruse vähendamise vastu, peab kiiduväärseks järelevalve taseme tõstmist. „Politsei peab jah tänavale saatma! Niipea kui neid on seal terve hunnik, hakkavad inimesed järsku reegleid järgima,” oli ta veendunud.
