AFP/Scanpix

Tegemist võib olla miljonite eurodega, millele seni võisid loota tublid, ent majanduskriisis kõvasti räsitud ja püksirihma pingutanud Eesti elanikud, kes on oma murede kõrvalt ja neile vaatamata aidanud Lõuna-Euroopa hädalisriike püsti hoida.

Teisisõnu on see nende otsuste mõju Eestile, mille võtsid eelmisel nädalal vastu euroala rahandusministrid Kreekale edasise abi andmise eeltingimusena.

Mäletatavasti pidasid nn eurogrupi rahandusministrid 26.–27. novembrini Brüsselis kolmanda maratonistungi seoses uue Euroopa ja IMF-i abilaenu osa väljamaksmisega. Kreeka oli küll kõik rahvusvaheliste doonorite nõudmised täitnud, ent abistajad olid isekeskis eri meelt. Probleem seisnes Ateena valitsuse võlakoormuses.

Laenud olnuks mõttetud

Nimelt näitasid kõik märgid, et kui midagi enamat ette ei võeta, oleks Kreekale laenuandmise jätkamine riigi finantsolukorda arvestades mõttetu. 2020. aastal, mille rahvusvahelised laenajad on seadnud Kreeka jaoks normaalsesse olukorda tagasijõudmise tärminiks, oleks riigi koguvõlg kahanenud praeguselt 190 protsendilt SKT-st umbes 145–150 protsendini SKT-st. Valitseva arusaamise järgi aga oleks riigi iseseisvaks ja tavapäraseks toimimiseks vaja, et võlakoorma suhe poleks suurem kui 120 protsenti SKT-st.

Et 2020. aasta tärminist kinni pidada, tuli Kreeka abistamist korraldavatel euroala rahandusministritel ja IMF-il leida võimalus, kuidas võiks riigi võlakoorem kiirtempos väheneda.

Igasugune jutt Kreeka võlgade osalisest kustutamisest oli rahandusministrite jaoks välistatud: sellist lahkust keelavad Euroopa Liidu aluslepingud. Veelgi enam: võla mahakandmist ei andestaks poliitikutele valijad kodumaal, mitmes riigis keelaksid seda ka kohalikud seadused.

Seega tuli mõelda loovalt ja eesmärgi saavutamiseks otsustati astuda järgmised sammud.

1. Kreeka esimese laenuprogrammi (GLF) intresse alandatakse.

2. GLF-i ja EFSF-i laenusid pikendatakse 15 aasta võrra.

3. EFSF-i intressimakseid lükatakse kümne aasta võrra edasi.

4. Euroopa Keskpanga ostetud Kreeka võlakirjade intressid kantakse Kreekale tagasi.

Kreeka esimene laenuprogramm ehk GLF Eestit ei mõjuta, sest selles osalevad riigid kahepoolselt ja mehhanism loodi enne, kui Eesti ühines euroalaga. Kuid punktide kaks, kolm ja neli otsustel on mõju ka siinmail.
Kõigi nende meetmete tagajärjel peaks Kreeka riigivõlg olema 2020. aastal 124 protsenti SKT-st ja 2022. aastal juba alla 110 protsendi.

Kuid laenuandjast EFSF-ile, kus ka Eesti on osaline, tähendab see, et intresse hakatakse maksma 10 aasta pärast ja väljaantud laenud tagastatakse palju hiljem, kui seni loodeti. Kuid tegemist on suuresti virtuaalsete kaotustega, sest asjaga kursis olevad inimesed kinnitavad, et nende otsuste tagajärjel ei pea riigid EFSF-i mingil viisil täiendavalt turgutama (EFSF-ist makstavaid abilaenusid tagavad teised euroala riigid garantiidega, uuemas abifondis ehk ESM-is teevad riigid sissemaksed kapitali – R. P.).

Küll aga tekitab reaalseid rahalisi kohustusi eurogrupi ministrite viimane otsus, ja seda ka Eestile. Kuigi sõnastuse järgi oleks justkui tegemist Euroopa Keskpanga (EKP) ja Kreeka vahelise asjaga, siis täpsemal uurimisel selgub, et nii see ei ole. Raha hakkavad tulevast aastast otse Ateenasse kandma euroala riigid oma riigieelarvest. Vastava ülekande teeb ka Eesti rahandusministeerium, Kreekasse suunatav summa võetakse siiani riigieelarvesse laekunud Eesti Panga kasumieraldisest.

Kokkuvõtteks: EKP on spetsiaalse mehhanismi ehk SMP (ingl Securities Markets Programme) abil euro­ala võlakriisi ajal ostnud kokku kõige suuremates raskustes olevate riikide võlakirju (nt Kreeka, Portugal, Hispaania). Ostu eesmärk on olnud stabiliseerida muidu noolena langenud vastavate riikide võlakirjade usaldusväärsust finantsturgudel. Viimase aruande järgi on keskpanga SMP portfellis üle 200 miljardi euro eest hädasolevate riikide võlakirju.

Eesti Pank on osa euroala keskpankade süsteemist, jagades oma osakaalu järgi kõiki EKP rõõme ja muresid ning olles sealjuures osaline ka SMP-s. Eesti Panga osalusvõime järgi kuulub tema bilanssi üüratu poole miljardi euro eest hädalisriikide, sealhulgas Kreeka võlakirju. Kui seni on keskpangad, sealhulgas Eesti Pank Kreeka võlakirjade ostmise vastutasuks saanud intresse, siis nüüd tahavad euroala riigid need Ateenasse tagasi kanda.

Pangakasum Kreekale

Kuna keskpangad on iseseisvad, siis ei saanud rahandusministrid kohustada neid otse tagasimakseid tegema. Selle asemel hakkavad valitsused EKP poolt kokku ostetud Kreeka võlakirjade intresside summasid tagastama oma keskpanga poolt riigieelarvesse kantud kasumi summadelt (vt graafik). Seda ka Eestis.

Millise summaga on tegemist, pole võimalik täpselt öelda, sest Euroopa Keskpank on pidanud rangelt saladuses andmeid selle kohta, kui palju on SMP raames ostetud konkreetsete riikide võlakirju üksikjuhul. Usaldusväärsed allikad on Eesti Päevalehele viidanud, et Eesti puhul võib tegemist olla miljonite eurodega. Summad hakkavad siiski igal aastal vähenema.

Siinses kontekstis võib see tähendada, et päris suur osa riigieelarvesse kantavast Eesti Panga kasumieraldisest tuleb Ateenasse edasi kanda. Euro­ala üks väiksemate reservidega keskpank on otsustanud enamiku oma kasumist kasutada oma puhvrite tugevdamiseks. Isegi normaalolukorras pole riigieelarvesse kantud üle veerandi panga aastakasumist. Mullusest tulemist näiteks sai riigieelarve vaid 5,7 miljonit eurot.

Eesti Panga ametlik kommentaar Kreeka võlakirjade intresside tagasikandmise otsuse kohta oli ettearvatavalt napp ja rõhutas asutuse jätkuvat iseotsustamise õigust. „Keskpankade kasumi jaotamisel peetakse kinni siseriiklikest protsessidest. Eesti Panga kasumijaotuse otsuseid teeb panga nõukogu ning nad on sõltumatud oma otsuses,” teatas nende ametlik kõneisik, lisades, et mida valitsus teeb keskpangalt saadud kasumieraldusega, on küsimus valitsusele.

Samas keeldus Eesti Pank mingil kombel avaldamast, kui palju SMP programmis olevatelt Kreeka võlakirjadelt eeldatavalt teenitakse, nentides, et see info edastatakse valitsusele tuleval aastal. „Eesti Pank annab valitsusele infot selle kohta, kui suureks kujuneb SMP portfellis olevatelt Kreeka võlakirjadelt tekkinud Eesti Panga tulu 2012. aasta lõikes. SMP kasumi ja johtuvalt tagasimaksete suurust ei saa enne prognoosida, kui on käesoleva aasta tulemused selgunud, auditeeritud ja EKP nõukogu poolt heaks kiidetud. See juhtub eeldatavasti kevadel.”
.



INTERVJUU

Ligi: Kreekasse ei mindud abiga kasumit teenima

Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitusel ei ole Kreekale Eesti Panga kasumist tagastatav summa „eriti suur”.

Kas valitsusel on pisut piinlik eelmise nädala Kreeka otsuste valguses, kus kasumitest põhimõtteliselt loobuti?

Eesti ei loobu ju praegu. Loobuvad need, kes Kreekale kahepoolset laenu andsid, ja loobub Euroopa Keskpank. Keskpanga loobumine on iseenesest arusaadav, sest neid programme, mis tehti, ei tehtud iseenesest kasumisaamise eesmärgil. Tegelikult ei läinud ka riigid sinna kasumit teenima ja seetõttu on igal juhul põhjendatud intressidest loobumine, kui see parandab Kreeka olukorda ja vähendab üldist riski. No see on loogiline, loomulikult võiks Kreekalt seda intressi edasi korjata ja siis vaadata, mis saab. Arvutused näitavad, et kui majandus võib ikka rohkem langeda, kui loodeti, siis sellega võib Kreeka maksevõime kõvasti nõrgeneda, riskid suurenevad kogu aeg.

Samas oleme osa ­EFSF-ist ja ka seal pikendati laenutähtaegu, lükati edasi intressi maksmine?

Sellest ei tulene otseselt midagi. EFSF-i intressi saame küll natuke hiljem, hea küll. Määrad on ju endised. Praegu on juttu ikkagi GLF-ist, mitte EFSF-ist.

Kas on kindel, et nende otsuste tõttu ei pea riigid nüüd EFSF-i täiendavalt turgutama hakkama?

Ei, kindlasti ei pea, seal makseraskusi ei ole.

Ometi selle reitingut tõmmati maha?

See on pettumus. Aga ­EFSF-i puhul on see loogiline, sest Prantsusmaa oli kogu aeg üks kuuest kolme A-reitinguga riigist ja kui see kukub ära, siis kukub ka EFSF-i reiting. Aga ESM-i reitingu mahavõtmine ei olnud loogiline, sest sellel on teine kapitalibaas ja teistsugused riskid. See oli üllatus.

Euroopa Keskpanga Kreeka tulude tagasimaksmine hakkab toimuma Eesti Panga ja riigieelarve kaudu, kas saate öelda, millist summat see eelduslikult Eesti jaoks tähendab?

Ma pean mõtlema. Mul ei löö ette seda numbrit. See igatahes mingi eriliselt suur summa ei ole.