TÄISMAHUS: Tark Tee muudab reisiplaneerimise autojuhtidele enneolematult täpseks
„Pagan, jälle sõidan mööda põldu,” hüüatab autoroolis üle tuttuue viadukti kulgeja, uurides ühe silmaga GPS-seadet. Seade nimelt on taas nii-öelda lolliks läinud, sest temas puudub uuendatud info uute teede ja viaduktide kohta. Sohver naerab laia suuga, tee-ehitusterohkel Eestimaal on sellised juhtumid tavalised. Eriti kui GPS-seadme omanik ei viitsi või raatsi seadme tarkvara tasuliselt uuendada.
Õnneks on maanteeameti arvutispetsialistid juba jõudnud veebilahenduse Tark Tee katseperioodini. Kui see lõplikult valmis saab, võib tegemist olla väikese Eesti imega, mis muudab senist reisiplaneerimist tundmatuseni.
Seatud ülesanne näeb ette, et maanteeinfo, mis on reisi pikkuse ja ajakulu planeerimise aluseks, uueneks iga 15 minuti järel. Infot pole veebi sisestanud mitte suvalised kasutajad, vaid see tuleb spetsialistidelt.
Peale selle on abiks maanteekaamerate pildid, ilmajaamade operatiivselt muutuvad näidud nii temperatuuri, sademete kui ka tuule kiiruse kohta. Saab infot rattateede ja parvlaevaliikluse kohta. Bussiga sõitjale on abiks lahenduse seotus Peatus.ee rakendusega.
Rahastab Euroopa Liit
Praeguseks on projekt Tark Tee töös olnud üle aasta. Maanteeameti töörühm koostas 2011. aasta algul Targa Tee tarkvara lähteülesande, mida pärast riigihanget hakkas eduka pakkujana ellu viima Regio koos AlphaGisi ja Tarkvarastuudioga. Targa Tee veebirakenduse esialgne versioon valmis möödunud aasta lõpus, seejärel alustati reaalsete andmetega katsetamist. Töö rahastaja on EL-i tõukefond.
Selgitab maanteeameti infotehnoloogia osakonna juhataja asetäitja Andrus Kross: „Tutvustame infoportaali Tark Tee avalikkusele tõenäoliselt juuni keskel. Selle kaudu on nähtavad teetööde toimumiskohad ning soovituslikud ümbersõidud. On võimalus tutvuda liiklussageduse andmetega iga 15 minuti järel, näha teeilmajaamade andmeid ja teekaamerate pilte. Oleme samuti alustanud liiklusmärkide süsteemi rakendamist, kus määratakse liiklusmärkide asukohad teel. Liiklusmärgi paigaldamisel ja eemaldamisel fikseeritakse muutus süsteemis, mis tähendab, et toimuv märgimuudatus hakkab olema 15 minuti jooksul kättesaadav kõigile liiklejaile ja sõitu kavandavatele sõidukijuhtidele.”
Kross lisas, et praegu tehakse süsteemis veel mõningaid täiendusi, katsetamisel on enamik kavandatud funktsioone nii veebiportaalis kui ka mobiilirakenduses. Täiendavat tööd vajab veel teekonnaplaneerija, mis peab lõpuks arvestama reaalseid liiklustakistusi ja koormuspiiranguid teedel.
Vajan just seda
Targa Tee vajadust kinnitab ilmekalt hiljaaegu loodusemehe ja õuesõppe initsiaatori Mikk Sarvega juhtunu. Ta rääkis: „Mul oli vaja Tartust Rakverre õuesõppe konverentsile sõita ja varusin kaks tundi aega, nagu tavaliselt. Mu ehmatus oli suur, kui Tabivere juures selgus, et tee on kinni ja vaja ümber sõita, paraku aga puudus igasugune info ümbersõidu pikkuse kohta. Sõitsime kümme, kakskümmend, ligi kolmkümmend kilomeetrit kollaste viitade järgi, mingit infot, kuhu ja millal jõuame, kui pikk veel teekond on, aga kusagil polnud.”
Tihti kasutatakse sihtkoha leidmiseks Google Mapsi ehk Google’i kaartide nimelist veebisaiti. Sinna on hõlbus sisestada nii lähte- kui ka saabumiskoht. Programm näitab ära võimalikud teed ja ka teepikkuse ning sõiduks kuluva aja. Paraku pole teede andmed kõige värskemad. Puudub info liikluspiirangute kohta. Sama teenust pakub ka Regio Eesti interaktiivne kaart, mis on küll täpsem, aga reisi planeerimiseks ja arvutuste tegemiseks vähem käepärane.
Nii veebis kui ka nutitelefonides on kättesaadav programm WAZE. Selle voorus on võimalus lisada ise kaardile teateid liiklustakistuste ja ummikute, aga ka politseikontrolli kohta. Mida rohkem on piirkonnas kasutajaid, seda paremini WAZE toimib. Ja ekslikult või pahatahtlikult jäetud mittevajalikud märkmed kaovad peagi.
Paraku on WAZE kasutajaid Eestis vähem, kui kriitiline toimimispiir vajaks. Sellepärast on kaardile tehtud sissekanded praegu pigem juhuslikku laadi, mitte aga nii inforohked kui naabrite juures Rootsis ja Lätis, kus kaart on operatiivinfot tulvil.
Mõned GPS-süsteemi arendajad, eriti suurlinnades, on teinud oma GPS-seadmed nii targaks, et need saavad tõesti kätte operatiivse liiklusinfo näiteks ummikute ja kiiruspiirangute kohta. Kui ikka ühes linnas liikleb korraga mõni tuhat ühe firma toote kasutajat, siis tagab GPS-seadmete infovahetus pideva ja ajas muutuva teeinfo saabumise iga auto navigatsioonsüsteemi. Seega pole GPS seal mitte üksnes teeinfo tarbija, vaid ka tootja. Kui ikka sadakond seadet liigub ühes piirkonnas tavalisest oluliselt aeglasemalt, on sellisest infost teistelegi kasu. Paraku pole sellestki süsteemist Eestis abi, sest meid on liiga vähe.
Maanteeamet pakkus senini oma kodulehel infot teetööde ja liikluspiirangute kohta. Paraku oli ebamugav iga kord enne reisi sinna minna, et teada saada, kus ja mida piiratakse. Vahetevahel võib ju liiklejal abi olla ka raadios edastatavast liiklusinfost, aga seegi pole täiuslik.ArendusMillal jõuab Tark Tee GPS- seadmesse?
Arendajad ei välista, et päeval N saame poest osta GPS-seadmeid, milles on kodumaine Targa Tee rakendus. Paraku kasutavad eri tootjate GPS-seadmed väga erinevaid tarkvarasid, rääkimata eri vanusega ehk värskusastmega kaartidest.
Tõenäoliselt pole praegu arendajail ressurssi, et toota kõikvõimalikesse GPS-idesse toimiv Targa Tee tarkvararakendus.
Pigem on lootused erasektoril, GPS-seadmete maaletoojail, kes võiksid olla väga huvitatud sellest, et nende pakutavas instrumendis oleks tegelikke teeolusid arvestav ja pidevalt uuenev lahendus. Selline, mis tagab just selle seadme ostnuile täpseima info nii teeolude kui ka kohalejõudmise aja kohta.
Leidub arvutispetsialiste, kes peavad omaette GPS-seadet iganenuks. Nende arvates tuleks pigem panustada nutitelefonides olevale GPS-rakendusele.
