TÄISMAHUS: Välismaalaste seadus tõukas suurärimehed absurdsesse olukorda
Osutub, et kehtiv välismaalaste seadus viskab kaikaid kodaraisse Sillamäe Sadama suurärimeestest omanike äri ajamisele, millega seoses pöördus ettevõtte nõukogu esimees Tiit Vähi siseministri Ken-Marti Vaheri poole.
Vähi viitab, et tekkinud on olukord, kus mitme AS-i Sillamäe Sadam juhtpositsioonil oleva isiku suhtes on Ida prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo alustanud väärteomenetlust välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist käsitleva paragrahvi alusel. „Tegemist on elamisluba omavate majanduslikult aktiivsete välismaalastega, kes on seotud aktsiaseltsiga Sillamäe Sadam ja laiemalt ettevõtlusega Eestis juba 2003. aastast ning on investeerinud ettevõtlusesse märkimisväärseid summasid,” räägib Vähi.
„Oma investeerimisettevõtete kaudu kuuluvad nad mitmete Eesti suurettevõtete omanike hulka ja osalevad läbi nõukogu või juhatuse tegevuse äriühingute planeerimis- ja arendustegevuses.”
Vähi peab silmas oma äripartnereid – Venemaa suurettevõtjaid Jevgeni Malovi ja Andrei Katkovi –, kes tegutsevad Sillamäe Sadama kõrval veel mitme Eesti ettevõtte juhtorganis.
Siin on aga absurdne konks. Nimelt keelab kehtiv regulatsioon välismaalasel töötada ja selle eest tasu saada rohkem kui ühe äriühingu juhtorganis. „Nüüd leidsid võimud ühtäkki, et kuivõrd elamisloas on märgitud üksnes üks tööandja ja ametikoht, ei ole isikute tegevus kookõlas Eesti Vabariigi seadustega. Lahendust ei paku ka tähtajalise elamisloa taotlemine ettevõtluseks,” märgib Vähi. „On võimatu uskuda, et Eesti Vabariigi huvides oleks praegu saavutada AS-i Sillamäe Sadam ja temaga seotud äriühingute välismaalastest juhtide kõrvaldamine äriühingute juhtorganitest. Peab olema mingi muu viis, kuidas need isikud saaksid ka edaspidi äriühingute juhtorganite liikmetena oma investeeringut Eestis juhtida ja kaitsta ning majandustegevust arendada.”
Vähi tõstab esile, et tema välismaalastest äripartnerite toel on siin kapitali loodud suurusjärgus 200 miljonit eurot.
Ta lisab, et välismaalastest partneritel tuleks kogu majandustegevust arendada ühe äriühingu kaudu, mis ei pruugi olla ja sageli ei olegi otstarbekas ega võimalik. „Tõsi, oleme juba ise kõik korda ajanud – kui varem maksime juhtorgani liikmetele tasu erinevatest kohtadest, siis nüüd ühest kohast. Aga see olukord on ebamõistlik ja soovisime sellele tähelepanu juhtida.”
2000-ndate keskel Sillamäe Sadamas kahe peale 50 protsenti omandanud Katkov ja Malov ei kuulu küll 500 Venemaa rikkama inimese hulka, aga selle eest on neil sõna otseses mõttes kuldaväärt head sidemed selles Peterburi ärimeeste põlvkonnas, kes 1990-ndate alguses alustasid äri koostöös tollal Peterburi linnavalitsuse välissuhete osakonda juhtinud Vladimir Putiniga.
Ameeriklaste Forbesi eeskujul Venemaa rikaste edetabelit koostav Moskva rahandusajakiri Finans hindas Katkovi ja Malovi kummagi vara väärtuseks 2006. aastal 35 miljonit dollarit (millega nad jagasid Peterburi rublamiljardäride seas 69. kohta), mis tundub üsnagi alahinnatuna. Tõele võib lähemal olla 2007. aastal teises Moskva majandusajakirjas RBK ilmunud hinnang, et Katkovi varade väärtus on vähemalt 120 miljonit dollarit.
Vene ajakirjanduse andmetel on Katkov-Malov Sillamäe sadamasse investeerinud ligi 64 miljonit eurot.
Katkovil ja Malovil on käsil mitmeid suuri kinnisvara- ja tööstusprojekte – nad toodavad mitmes tehases soojusisolatsioonimaterjale, ehitavad Venemaal suvitusrajoone ning hotelle ja nii edasi. Aeg-ajalt on räägitud ka nende plaanist ehitada Narva-Jõesuu kuurortlinnakesse suurim spaa koos neljatärnihotelliga.„Pealtnägija”: investorid esitasid elukohana Stelmachi kolleegide aadresse
ETV saade „Pealtnägija” leidis vaid väikse kaevamisega mitu aadressi, mis on seotud IRL-i liikmete Nikolai Stelmachi ja Indrek Raudse kaastöölistega ja kuhu paljud nende väidetavad suurinvestorid on sisse kirjutatud.
Läinud nädalal „Pealtnägijast” alanud elamisloaskandaal maksis Stelmachile Tallinna volikogu koha ja tema sõbrale Indrek Raudsele riigikogu koha, kõigutas erakonnakaaslastest ministrite Ken-Marti Vaheri ja Juhan Partsi toole ning ajas IRL-i lõhkimineku äärele. Ühelt poolt on müra meedias ja intriige poliitikas olnud ehk isegi üleliia, aga teisalt – nagu selgub – oli elamislubade vahendamine veel jõhkram, kui algul paistis.
Erakond pani siseminister Vaherile südamele, et tema juhitav ministeerium ikka kogu tõe välja selgitaks. Et siseministeeriumi tõekomisjonil oleks lihtsam, lisas „Pealtnägija” mõne niidiotsa.
Üks põhiküsimusi on: kas elamislube taotledes esitati ikka õigeid andmeid?
Politsei- ja piirivalveameti välismaalaste talitluse menetlusnõuniku Kristi Kuusksalu sõnul võivad välismaalased elamisloa taotlemisel tõendama oma investeeringuid kas konto ülekande väljavõttega või esitama mingeid muid dokumente.
„Samuti nad peavad tõendama, et neil on tegelik eluruumi olemasolu Eestis ja esitama ka n-ö vabas vormis kirjaliku põhjenduse, miks nad ikkagi tahavad siia Eestisse siis elama ja töötama tulla ja milleks see ettevõtlus ikkagi on oluline siin Eestis,” selgitas Kuusksalu.
Vaid vähese vaevaga leidis „Pealtnägija” mitu aadressi, mis on seotud Stelmachi ja Raudse kaastöölistega, ja kuhu hulk nende väidetavaid suurinvestoreid on sisse kirjutatud. Aadresse on nii Tiskres, vanalinnas kui ka Lasnamäel, ja mõnesse, nagu näiteks Järveotsa teele, on eri aegadel sisse kirjutatud mitmeid miljonäre.
Korter Järveotsa teel kuulub 26-aastasele Jelena Simonenkole, kes on Stelmachi firma kaastööline, ja selle on oma aadressina ametitele esitanud „Pealtnägija” andmetel vähemasti kaks vene miljonäri.
Veel külalislahkem inimene on Kristel Meos, kes istub korraga mitmel toolil. Meos on tuntud kui endine Swedbanki privaatpanganduse juht ja praegune varahaldusfirma Zenith juhatuse liige. Teisalt teeb ta tihedat koostööd Stelmachi ja Raudsega.
Veel enam – Meosele kuuluvasse korterisse vanalinnas Laial tänaval ja majja Tiskres Taludevahe tänaval on eri aegadel sisse kirjutatud mitmeid miljonäre Stelmachi klientide hulgast. Tiskresse konkreetselt vähemasti viis isikut.
„Laial tänaval on küll elatud, jah. Taludevahes mitte. Pigem hotell on ka alati variant olnud. Nii kaua kui on päris end korralikult sisse seatud,” ütles Meos.1 EPL
ElamisloaskandaalStelmach ja Raudne müüsid riigifirmale kuuluvaid aktsiaid?
●●Tänane Eesti Ekspress kirjutab, et elamislubade andmisega meedia tähelepanu äratanud IRL-i poliitikuist ärimehed Indrek Raudne ja Nikolai Stelmach pakkusid ettevõtja Vladimir Kleinerile ülisoodsalt firma Scantrans aktsiaid.
●●Hoopistükkis Tallinna Sadamale kuuluvate aktsiate tehingut hakkas nõustama Stelmachi elukaaslane Liina Tamm.
●●Eesti Päevalehe andmeil toimus kõnealune tehing 2008. aastal. Selle suurus oli 7,2 miljonit krooni, millest Kleiner kui juba enne tehingut Scantransi enamusaktsionär suutis ära maksta 1,4 miljonit ja peale selle veel ligi 0,7 miljonit krooni leppetrahvi. Rohkem raha Tallinna Sadam tehingu eest ei saanud, sest Scan-trans pankrotistus. Tänu sellele, et tehingut ei viidud lõpule, on need aktsiad endiselt Tallinna Sadama omad. Tehinguga on seotud ka ärimees Sergei Hadži, kes eile saatis Kleineri ja Stelmachi elukaaslase vahelise konsultatsioonilepingu koopiad ka Tallinna Sadama juhatuse liikmetele ja majandusminister Juhan Partsile.
●●Eesti Ekspressi artikli ilmumisele eelnenud päeva õhtul saatsid Raudne ja Stelmach meediaväljaannetele pressiteated. Stelmach märkis, et Indrek Raudse seostamine kõnealuse lepinguga on pahatahtlik ja meelevaldne.
●●Raudne olevat Stelmachi sõnul kuulnud sellise lepingulise suhte olemasolust üleeile pärast Eesti Ekspressi ajakirjanike kontaktivõttu. Stelmach kinnitas, et tema elukaaslasele kuuluv äriühing nõustas Scantransi omanikke väärtuse hindamisel aktsiate omandamisega seotud tehingu dokumente ette valmistades.
●●„Ei Liina Tamm ega mina ei ole kordagi osalenud ühelgi Scantransi aktsionäride ja Tallinna Sadama esindajate vahelisel läbirääkimisel ega ühelgi teisel moel suhelnud antud tehingu raames Tallinna Sadama esindajatega,” märkis Stelmach. Nii Stelmach kui ka Raudne pöördusid enda sõnutsi prokuratuuri poole palvega Ekspressi väiteid kontrollida ja otsustada, kas asjaolud annavad alust kriminaalmenetluse algatamiseks.
●●Selgub, et Stelmachi elukaaslane Liina Tamm on samuti seotud ettevõtluseks saadud elamislubade omanikest pungil oleva korteriga Tallinna vanalinnas. Nimelt on ta kurikuulsasse Kooli tänava korterisse sisse kirjutatud kolme ettevõtte audiitor.
●●Need on Everyday Investments, Fair Investments ja Leratex Finance. Stelmach, vähemalt paberite järgi, nende ettevõtetega praegu otseselt seotud ei ole.
●●Samas Everyday Investmentsis oli ta veel mullu juhatuse liige ja esitas Kentmanni tänaval asuva Harju maakohtu hoone ostmiseks 36 miljoni kroonise pakkumise, ettevõte selle ka ostis. On tähelepanuväärne, et kolme firmasse on ligi 65 000 eurot (just nii palju on vaja kapitali selleks, et saada ettevõtlusega seotud elamisluba) paigutanud kümme slaavi nimega inimest. Liina Tamme audiitorifirma Audit Advisory sai tegevusloa 2009. aasta keskel.
●●Tamm eile õhtul telefonikõnedele ei vastanud.SeadusSiseministeerium kavatseb seadust muuta
●●Siseministeerium on välismaalaste seadust muutmas, mille käigus kaalub ka võimalust lubada välismaalasel töötada mitmes äriühingus juhtorgani liikmena. Siseministeerium analüüsib praegu laiemalt olukorda, et puhtaks lüüa süsteem, mis võimaldab elamislube vääralt kasutada.
●●Siseministeeriumi esindajad kinnitavad, et äriühingu juhtorgani liikmed, kes kuuluvad mitme Eesti ettevõtte omanike hulka ja osalevad nõukogu kaudu või juhatuse tegevuse äriühingute planeerimis- ja arendustegevuses, tehes seda ka tegelikult, ei kujuta endast ohtu Eesti tööjõuturule.
●●Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud isikute arv, kes põhjendavad enda vajadust Eestis elamisloa saamiseks sellega, et kavatsevad tööle asuda Eestis registreeritud äriühingu juhtorgani liikmena, kuid tegelikkuses ei kavatsegi seda.
●●Tiit Vähi ütleb, et olukorda on lihtne korrastada: „Ettevõtted esitavad igal aastal majandustegevuse aruande, mille alusel saab kontrollida, kas ettevõttel on üldse tegevust.
●●Kui pole tegevust, siis järelikult pole elamislubagi tarvis.”
SeisukohtRaivo Küüt: saame elamisloa otsustamisel lähtuda faktidest
●●Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor Raivo Küüt kinnitas eile Eesti Päevalehele, et väärkasutamise kahtlusega juhtumid avastas PPA juba 2010. aastal: aina rohkem esitati juhtorgani liikmete elamisloa taotlusi, mille puhul ettevõtted olid asutatud vahetult enne elamisloa taotluse esitamist. „Lisaks taotlesid 2008. aastal elamisloa saanud juhtorgani liikmed elamisloa pikendamist, kelle taotluste menetlemisel selgus, et nad ei ole elamisloa kehtivusajal Eestis töötasu saanud ning ettevõtted ei olegi tegutsenud,” selgitas Küüt. Ta lisas, et selle aasta algusest on PPA võtnud ette kõik juhtorgani liikmena elamisloa saanud, et nende tingimustele vastamist kontrollida. „Elamisluba ettevõtluseks saanute hulgas sarnaseid väärkasutamise juhtumeid seni avastatud ei ole,” lisas Küüt.
●●Sellel aastal on algatanud 65 äriühingu juhtorgani liikmena töötamiseks antud elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust, neist 15 juhul on elamisluba juba kehtetuks tunnistatud.
●●Küüdi kinnitusel on aastaid ka juba saadud elamislubadele järelkontrolli tehtud.
●●Küüt kinnitas, et elamislubade menetlemine toimub seadusega ette nähtud korras ning ametnikud teevad oma tööd kohusetundlikult, täpselt ja seadusi järgides. Ühtlasi tunnistas ta, et teine küsimus on see, kas seadustes tuleks elamislubade taotlemise nõudeid karmistada, et vältida olukordi, mis viimasel ajal avalikkuse tähelepanu alla on kerkinud. „Ja õigustatult on kerkinud,” rõhutas Küüt. „PPA väljastab elamislube, aga lõpuks tegeleme me ka nende tagajärgedega, mida võivad põhjustada meile soovimatud isikud.”
●●Küüt nentis, et paraku on PPA ametnikud sattunud praegu selle teema tõttu väga tugeva avalikkuse surve alla. „Inimesed, kes on oma tööd kohusetundlikult ja õigesti teinud, ei ole niisugust negatiivset suhtumist ja survet ära teeninud,” rõhutas Küüt.
●●Ka ei pea Küüt õigeks ühelegi PPA ametnikule surve avaldamist ega nende mõjutamist. „Kust iganes praegu kerkinud teemade valguses see ka tuleks.”
●●PPA võib elamisluba andmast keelduda näiteks juhul, kui isik on süüteo eest karistatud, ohtlik avalikule korrale jm. „Meie ametnikud ei saa keelduda elamisloa väljastamisest mingite juttude või internetiavarustes esitatud väidete alusel,” nentis Küüt. Ta viitas, et paraku ei sätesta seadus seda, kuidas isiku taustakontroll väga täpselt käib. „Ma siiski arvan, et kuigi ametnikel on võimalus kasutada internetti, on alati oht, et internetis kättesaadav info on fiktsioon. Meie saame elamisloa otsustamisel lähtuda faktidest ja tõenditest.” Kärt Anvelt
