„Rahandusministeerimul on koostöös oma partneritega plaanis aasta lõpus analüüsida, mis on toimunud teise pensionisamba süsteemis nii meil kui ka teistes sarnase pensionisüsteemiga riikides ning kas ja mis ulatuses oleksid vajalikud muudatused regulatiivses või järelevalve alases raamistikus,“ ütles Tali Päevaleht Online’ile.

Ta märkis, et kaalumisele võib tulla näiteks investeerimispiirangute või garanteerimisreeglite ülevaatamine eelkõige niinimetatud konservatiivsete fondide puhul. Võimalik, et tuleb arutlusele mõlema meetme rakendamine.

Samuti võib jutuks tulla ka nõuded fondivalitseja hoolduskohustusele.

Eestis on kolme samba pensionisüsteem olnud kasutusel 2002. aasta suvest.

„See on ühe reformitud pensionisüsteemi seisukohast siiski veel suhteliselt lühike periood, et teha kaugeleulatuvaid järeldusi,“ ütles Tali.

Ta on seisukohal, et ühte majanduse arengu ja finantsturgude tsüklit peab vaatama täies ulatuses, mitte tegema radikaalseid st kelkivaid või ahastavaid, järeldusi tsükli laineharjal või põhjas.

„Senise ajaloolise kogemuse najal saab väita, et pikaajaline investeering tasub ennast kokkuvõttes ära. Ka pensionifond on pikaajaline investeering, mille periood on pea 40-aastat ning selle aja jooksul on võimalik ületada mitmeid kriise,“ ütles Tali.

„Vaatamata kriisile on kogumispensioni eesmärk jätkuvalt muutumatu. Oluline on ka märkida, et fondivalitsejate suutlikkus pehmendada kriisi mõju on olnud märkimisväärselt erinev,“ lisas ta.

Tali sõnul viitas eelmise aasta sügise ja aasta lõpu kogemus vajadusele veelkord kaaluda, kas üldse ja mis ulatuses oleks vajalik ja mõistlik meie kogumispensionide süsteemi toimimise reegleid üle vaadata.

Tali lisas, et temale teadolevalt analoogse kaaluga muudatusi, nagu oli teise pensionisamba maksete peatamine, praegu kavas ei ole.