2006. aasta kevadest on hädapasunad üleval 16 Tallinna ettevõtte territooriumil, et vajaduse korral hoiatada ümberkaudseid elanikke kemikaaliohust. Nüüd uurivad ametnikud ja päästeala asjatundjad võimalusi katta sireenidega kogu linn.

Kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist kriisireguleerimise alal Tarvo Sõlg ütles, et läbirääkimisi on peetud paari-kolme firmaga näiteks Saksamaalt ja USA-st, lõplikke pakkumisi oodatakse sügiseks. Süsteem on kavas rajada esimesel võimalusel, ütles Sõlg.

Kui palju sireene Tallinnal on vaja, kas sireenide juurde kuuluvad ka sõnumite edastamiseks valjuhääldid, pole praegu veel teada. Nõukogude ajal oli Tallinna hoiatussüsteemis üle 40 sireeni. Praegu piisab analüüsi järgi 20 valjuhääldist ja ühest sireenist Aegnal.

Teated SMS-ide kaudu

Põhja-Eesti päästekeskuse direktori Raik Saarti sõnul ei ole praegu õigusakti, mis sätestaks, kuidas peaksid häiresüsteemid üle Eesti töötama. Kindel on, et olemasoleva sireenipargi tarvis teevad insenerid oma juhtimiskeskuse. “Kui ettevõtte administratsioon ei tööta, saame meie sireene juhtida,” selgitas Saart.

Uued sireenid liidetaks juba võrku.

Et kõikide valjuhääldite kaudu oleks võimalik teksti edastada, ei pea Saart oluliseks. “Võib ju väga palju tahta, kuid kas see on rahaliselt mõttekas? Tähtis on leida süsteem, mis juhib tähelepanu, et midagi on juhtunud, teateid antakse edasi kas raadio või SMS-ide kaudu,” ütles Saart.

Värskeim Tallinna veebi üles pandus riskianalüüs pärineb 2005. aastast. Sule sõnul pole kord aastas värskendatud materjalides olulisi muudatusi.