Tallinna äriühingute järelevalve osakonna juhataja Vello Ervin nentis, et linnale kuuluva AS-i Tallinna Soojus tütarfirma asutamise põhjuseks on asjaolu, et Tallinna Vesi kui põhiosas erakapitalile kuuluv ettevõte ei saa euroraha taotleda. „Loodava firmaga on asjad teisiti, kuna tegemist on alustava ettevõttega, kelle kogu tegevus ongi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajamine,” lausus ta. Niimoodi on eurorahade jagajatel selgem ülevaade sellest, millega toetust taotlev ettevõte tegeleb ja kuidas täpselt raha kasutatakse.

Vastused enne aasta lõppu

Abilinnapea Deniss Boroditš ei julgenud prognoosida, millal täpselt rahastatavad projektid ja mahud selguvad. „See sõltub juba keskkonnainvesteeringute keskusest. Aga saame aru, et ka valitsus tahab kiirendada euroraha kasutusprotsessi, ja ma loodan, et vastused tulevad veel enne aasta lõppu,” ütles ta. Boroditši sõnul on kogu linna veevärgi väljaehitamise maksumus miljard krooni, sellest järgmisesse aastasse langeb ligikaudu 300 miljonit krooni. „Nii palju kui me suudame sellest välisinvesteeringuga katta, on see juba linnale rahaline võit,” lisas abilinnapea.

Et ühtekuuluvusfondi vahenditest on omafinantseeringu määr 25 protsenti, võib linna rahaline kulu järgmisel aastal tervelt kolmveerandi võrra odavneda ja seeläbi muutub ka teenusleping Tallinna Veega.

Vello Ervini sõnul võinuks Tallinn sel eesmärgil luua ka eraldiseisva linnale kuuluva äriühingu, kuid see eeldanuks pikema protsessi läbimist, sealhulgas eelnõu lugemisi volikogus. „Koos kõigi formaalsustega võtnuks see nädalaid, kui mitte kuid. Nüüd luuakse firma kiiremini,” märkis Ervin.

Linnavalitsuse otsuse projekti kohaselt on loodav Tallinna Soojuse tütarfirma ettevõte, kes EL-ilt raha saanuna ehitab torustikud ja vastavad rajatised valmis ning rendib need seejärel linnale. Linn omakorda annab vee- ja kanalisatsioonitorud kasutada AS-ile Tallinna Vesi.