Tallinna elanike arv langes alla 400 000
Tallinna linnapea Jüri Ratase sõnul selgus eile siseministeeriumi infost, et ühe hoobiga on linlaste arv langenud ligi 2000 inimese võrra. „See tähendab, et täna on meil alla 400 000 elanikuga linn,” nentis Ratas.
Siseministeerium selgitas välja seoses lähenevate valimistega valijate registrit korrastades, et 8506 Eesti kodanikku on Soome registris, sest on asunud Soome elama või õppima. Tallinna elanikest on Soome registris 1991 inimest.
Tallinna registreeritud elanikke ehk Tallinna maksumaksjaid on 5. detsembri seisuga 399 180 inimest. Seoses sellega alustab Tallinna linn jälle linlaseks möllimise kampaaniaga, sest linna maksutulud on otseselt seotud elanike arvuga.
„Suurem kampaania on ettevalmistamisel, kulminatsioon peaks saabuma umbes vabariigi aastapäeval,” ütles linnapea nõunik Kaido Padar.
Linna avalike suhete direktori Ain Saarna sõnul on kõigepealt kavas elanikke registreerima ärgitada linna omades väljaannetes, nii trükis kui internetis.
„Ilmselt tuleb potentsiaalsetele linnakodanikele peibutis välja panna, aga selle üle mõttevahetus veel käib,” ütles Saarna.
Linna elanike arv on viimasel ajal tänu kampaaniatele ja positiivsele iibele kasvanud. Novembris registreeris Tallinna perekonnaseisuamet 411 sündi ja 428 surma. Seega oli surmade registreerimisi üle pika aja sündide registreerimisest rohkem.
Viimati ületas registreeritud surmade arv sündide arvu veebruaris, kui registreeriti 398 sündi ja 430 surma.
Käesoleva aasta 11 kuu kokkuvõttes on loomulik iive jätkuvalt positiivne - 5176 sündi ja 4667 surma, seega registreeriti 509 sündi surmadest rohkem. Loomulik iive pöördus positiivseks eelmisel aastal.
Pärast Põhjasõda oli Tallinnas wikipedia andmeil vaid paar tuhat elanikku. 1820. aastal oli elanike arv 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja 1917. aastal 179 000. 1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku.
Elanike arv kasvas hüppeliselt nõukogude ajal peamiselt Venemaalt pärit immigrantide arvel. 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega ületas elanike arv 500 000 piiri. Venekeelsete elanike massilise lahkumisega ja valglinnastumisega vähenes elanike arv 2000. aastaks 400 378ni ning kukkus seejärel alla 400 000 piiri. Elanike arv hakkas tõusma seoses registreerimiskampaaniate ja positiivse iibega.
