Kuue aastaga on Tallinna tosinast kinost alles jäänud vaid kolm, viimasena lõpetab homsest filmide näitamise Eha kino.

Tartu maanteel asuv Eha kino lõpetab homsest filmide näitamise kinokülastajate nappuse ning maja ülalpidamisraskuste tõttu. Kino majja kavatsetakse rajada novembris avatav rulluisurada, kaugemas tulevikus ka kauplus.

"Filminäitamise tehnika on amortiseerinud ning polnud mõtet suurt 520-kohalist saali kolme-nelja kinokülastaja tõttu pidada," põhjendas Eha haldava AS-i Paan tegevjuht Peep Kotkas, kelle sõnul oleks kino säilitamine otstarbekas vaid poole väiksema saali korral.

Tegevjuhi sõnul pole veel kindlalt teada, mis majast edasi saab. Hoone ülalpidamiseks kulub aastas 60 000-80 000 krooni ning järgmisel kevadel hakatakse maja remontima. "Ilmne on, et hoonel suudab elu sees hoida tulutoovam majandustegevus kui filmide näitamine," tõdes Peep Kotkas.

Eha uste sulgemine tähendab, et pealinna jääb kolm kino: Kosmos, Kinomaja ja Sõprus.

Kultuuriameti peaspetsialist Adik Sepp osutas, et kuue aastaga on Tallinnas tegevuse lõpetanud üheksa kino. "Põhjusi on olnud kahte laadi: maja tagastatakse õigusjärgsele omanikule või ei suudeta majandusraskuste tõttu enam filme näidata," selgitas ta.

Omaniku on taasleidnud endistest kinodest Võit, Oktoober, Pioneer ja Lembitu. Samas on Adik Sepa sõnul kolm kino ärkamas varjusurmast, tulevikus peaks saama filme vaadata endistes kinodes Kaja, Pirita ja Lindakivi. "Linnaosade valitsused on kinode valdajatena kavandanud majalahmakatesse vaba aja keskused, mis hakkavad tegelema kino kõrval ka muud laadi äritegevusega," märkis peaspetsialist.

Adik Sepa kinnitusel on kinode hääbumise tinginud turumajandus, milles jäävad püsima vaid elujõulisemad ideed. "Kindlasti oli 12 kino Tallinnale liig, ka maailma mastaape hinnates. Samas oli Tallinn NSV Liidu ajal liiduvabariikide pealinnadest kinode hulga ja rahvaarvu suhte põhjal üks viimaseid," lausus ta.

Adik Sepa hinnangul oleks normaalne nelja-viie elujõulise kino säilimine. "Olemasolevad lihtsalt laiendaksid end kolme-nelja saaliga, mis aitab näidata korraga mitmeid mängufilme ning võtab vajaduse kinode suure hulga järele," leidis peaspetsialist.

Saalide arvu suurendamist kavandavad nii Kosmos kui ka Sõprus. Neist esimene on seni ainus kino, mis näitab filme kahes saalis. "Kaks-kolm saali tuleks kindlasti lisaks ehitada," viitas Kosmost haldava MPDE töötaja Lauri Kaare. "Kahe saali kasutusele võtmine on aidanud vähendada majanduskulusid, sest väiksema publikuhuviga filmid linastuvad väiksemas saalis."

Tema hinnangul on kinoturul jäänud püsima vaid kvaliteetset teenindust ning filme pakkuvad kinod. "Kino puhtus, hea tehnika, repertuaar, mitme saali süsteem ning firma võime ise filme sisse tuua tagavadki praegu ellujäämise," loetles Lauri Kaare.

Sõprust haldava Oü BDG Film turundusjuht Aigi Vahing lausus, et kino kavatseb laienenda hiljemalt viie aasta jooksul. "Oleme kaalunud ka plaani ehitada suur mitme saaliga kino, sest 320 kohta jääb kinokülastajate arvukust silmas pidades napiks," tähendas ta.

Samas tunnistab Kinomajas tegutsev Oü Filmimax raskusi. Firma juhataja Tiina Lokk pidas kinoturul ellujäämist raskeks, sest kvaliteetfilmid paeluvad väheseid kinokülastajaid.

"Keda jumal on õnnistanud Kosmose hoonega, elab muidugi lahedasti ära, kuid Kinomajas nii lihtsalt läbi ei aja," võrdles juhataja, kelle sõnul annab Tallinn 60-70 protsenti kogu Eestis näidatavate filmide kassatulust. "Seetõttu on pealinna kinoturu jaotumine väga tähtis," lisas Tiina Lokk.

Lauri Kaare kinnitusel võib Kosmos edukalt rinda pista ka Lääne-Euroopa keskmiste kinodega, näidatavate filmidega aga edestab ta mitmeid tuntuid filmimekasid.

"Kui "Ristiisa" esimene osa esilinastus Eestis 18 aastat hiljem, siis nüüd hakkame juba ettegi jõudma," leidis Kaare. "Näiteks jõuab Mr Beani film Kosmosesse kolm nädalat varem kui Ameerika kinodesse. Eriagent James Bondi järg aga esilinastub samal päeval kui terves maailmas, 19. detsembril."

OLIVER RAND