Tallinna lisaeelarvest läheb suurim tükk Urmas Sõõrumaale
Vaid paar nädalat tagasi välja kuulutatud Tallinna linna lisaeelarvest räägiti enamasti kui lisaraha andmisest Tallinna televisioonile.
Vähesed lugesid lisaeelarvest välja, et tegelikult annab linn pea poole 8-miljonilisest eelarvest Urmas Sõõrumaaga seotud Tere Tennisekeskusele.
Arvud on lihtsad – lisaeelarve projektis on kirja pandud osaühingule Tondi Tennisekeskus eraldatav investeeringutoetus summas 2,26 miljonit eurot. „Laste tennisehall, taastuskeskus, riietusruumid,” on kirjas eelnõu tekstis. OÜ Tondi Tennisekeskusele kuulub selline asutus nagu Tere Tennisekeskus, millele on omanik Urmas Sõõrumaa juba pikemat aega linna toetust otsinud.
See pole aga ainus eraldis Sõõrumaaga seotud ettevõttele. Nimelt ostab pealinn 1,24 miljoni euro eest muidu pilkupüüdmatu aadressiga Marsi tänav 2a asuvad välisväljakud. Sisuliselt on tegemist aga täpselt samamoodi Tere Tennisekeskuse juures asuvate väljakutega, mida nemad välja rendivad.
Seega läheb 7,85-miljonilisest lisaeelarvest lausa 3,5 miljonit Urmas Sõõrumaaga seotud ettevõttele, kes on ka varem välja öelnud, et linn võiks tennisekeskust toetada. Septembris kirjutas Eesti Päevaleht, et Sõõrumaa otsib linnalt abi, et Handelsbankenile laenu tagasi maksta.
Intress 22 000 kuus
„Praegu maksame me ainuüksi intressi 22 000 eurot kuus,” ütles Sõõrumaa toona. „Kui meie seda tegema ei peaks, muutuksid ka siin treenimisvõimalused odavamaks. Linnavalitsuselt me küsimegi raha umbes kümne aasta peale, et alguses toetatakse meid paari-kolme miljoniga ja siis juba iga-aastaselt näiteks miljoni euroga.”
Paistab, et esimene samm sellest ongi nii läinud. Eile ei olnud Eesti Päevalehel võimalik Urmas Sõõrumaaga ühendust saada. Tere Tennisekeskuse juhataja Dmitri Orlov kommenteeris situatsiooni lakooniliselt, et keskus on juba aastaid Tallinna linnaga pidanud läbirääkimisi, mis puudutavad Tere Tennisekeskust.
„Tere Tennisekeskus on enamikus välja ehitatud, valmis on tennise osa, enamik saale ja olmeruume, täiendavalt on vaja investeerida laste spordiga seotud ruumidesse,” selgitas Orlov kirjalikus vastuses, nimetades eelkõige lasteväljakuid, laste riietusruume ning taastuskeskust.
Kui investeering tennisekeskusesse on üks oluline teema, siis tegelikult pakub rohkem kõneainet kõrvalasuvate välisväljakute ostmine. Nimelt on aadressil Marsi 2a asuvad väljakud sisuliselt pealinna omanduses oleva maa peal, kuid kinnisvarale on seatud hoonestusõigus sisuliselt tennisekeskuse kasuks. Ehk siis – linn ostab enda maa peal asuvad tenniseväljakud välja.
Kuigi septembris oli näiteks abilinnapea Mihhail Kõlvart kahtleval seisukohal, kas tennisekeskus võiks linnalt rahalist toetust saada, siis eile ei suutnud ei tema ega Taavi Aas Eesti Päevalehele investeeringuid kommenteerida.
RIDADE VAHELT
Kuidas toetus ära peideti
Raepressi rõhutab tihtipeale just seda, kuidas soovitakse nimetada erinevaid rahalisi vahendeid. See aga tähendas, et Urmas Sõõrumaa ettevõttele suunatud 3,6 miljoni suurune eraldis, pea pool lisaeelarve suurusest, oli peidetud teiste nimede vahele.
„Lastega seotud valdkondadele läheb kokku 8 miljoni euro suurusest lisaeelarve mahust 4 miljonit eurot,” kirjutas Raepress Taavi Aasa nimel pressiteates. „Sealhulgas haridusele 700 000, lastespordile 2,2 miljonit, Heleni koolile 300 000, lastemänguväljakutele 100 000 ja haridusasutustele investeeringuteks 600 000 eurot.”
Sisuliselt nimetati eraettevõttele antud 2,2-miljonilist toetust „lastespordi” toetamiseks, unustades 1,2 miljoni suurune investeering üldse ära. Avalikkusele jäi muidugi hambusse kõige enam poole miljoni suurune eraldis Tallinna televisioonile.
