See on esimene kord, mil Tallinna veemonopol peab oma hinnakujunduses arvestama kolmandat, erapooletut jõudu. Seni tuli hind läbi rääkida teiste osanikega, sealhulgas Tallinna linnaga, kellel aga pole kopsaka dividenditulu tõttu erilist huvi hinda langetada. Novembri algul jõustunud monopolide ohjeldamise seadus seab aga suurfirma isevalitsusele piirid ja kujundlikult öeldes peab veehiiglane pahase hämminguga vaatama, kuidas pisike, aga võimukas putukas takistab tal edasi sammumast, et saavutada aastatetaguses erastamislepingus paika pandud hinnatõusugraafikut. Tallinna Vee finantsdirektor Siiri Lahe ütles Kuku raadiole antud intervjuus, et vajaduse korral on veefirma valmis investorite õiguste kaitsmiseks pöörduma ka kohtusse.

Kohus on aga viimane instants ja seni ei saa Tallinna Vesi ei üle ega ümber konkurentsiametist, kelle pädevuses on nüüd veefirma hinnatõstmissoovi heakskiitmine või tagasilükkamine.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots on varem selgelt öelnud, et Tallinna Vesi on niigi liiga tulukas ja põhjendatud tulukuse printsiipi rakendades peaks vee hind Tallinnas hoopis langema – lausa veerandi võrra. Erilist heakskiitu seega ettevõte oma hinnatõstmisplaanile loota ei saa, eriti arvestades seda, et mitme aasta peale hinnatõstmissoovi esitamine on tõenäoliselt hoopis seadusvastane.

„Kui vee-ettevõtja (…) soovib hinnataotluse alusel kehtestada (…) piirkondade jaoks ühesuuruse veeteenuse hinna summaarsete kulutuste alusel, esitab ta kõiki reoveekogumisalasid hõlmava hinnataotluse kooskõlastamiseks konkurentsiametile,” ütleb monopolide ohjeldamise seaduse veeteenuse  hinna kehtestamise paragrahv. Tallinna Vesi aga  laob oma taotluses ritta hinnasoovid viieks aastaks. „Vastavalt ettevõtte tariifitaotlusele tõuseks veetariifid 2011. aastal 3,5% võrra, 2,5% võrra 2012. aastal, 2,6% võrra 2013. aastal, 2,7% võrra 2014. aastal ning 2,7% võrra 2015. aastal,” teatas Tallinna Vesi börsile ja konkurentsiametile.

Monopolide ohjeldamise seaduse peaideoloog, IRL-i poliitik Urmas Reinsalu kinnitas, et nii ei saa.  „Nad saavad taotleda üht hinnatõusu, olgu siis kolm, kolmkümmend või tuhat protsenti, vastavalt kuidas nende äriline mõtlemine on. Aga sellist järjestikulist tõstmist seaduse loogika ette ei näe. Siis saaks nad ju taotleda ka näiteks hinnatõusu 50 aasta jooksul igal aastal üks protsent,” tõi Reinsalu näite ja lisas, et see kaotaks igasuguse hindade riikliku reguleerimise mõtte.

Kohut ei väldi

Sama nentis  ka konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits. „Konkurentsiamet saab kooskõlastada konkreetsed tasud ning pikaajalist hinna kooskõlastamist seadus ei võimalda,” ütles ta. Ühtlasi lisas ta, et Tallinna Vee hinnataotlus jõudis konkurentsiametisse alles täna (eile – toim) ja amet kujundab oma seisukoha pärast materjalide läbitöötamist. Kohut konkurentsiamet ei väldi.

Vastavalt seadusele on ametil taotluse menetlemiseks aega 30 päeva, mida võib pikendada 90 päevani. Seaduse järgi peab konkurentsiamet küsima ka kohaliku omavalitsuse ehk kõnealusel juhul Tallinna arvamust.

Milline on aga Tallinna linna positsioon? Ühest küljest peaks linna huvitama, et tema kodanikel oleks võimalikult hea elada, ja soodne veehind teeb kahtlemata elu natuke paremaks. Teisalt teenib linn Tallinna Vee osanikuna kopsakaid dividende, möödunud aasta eest sai linn näiteks 173,5 miljonit krooni (11,1 miljonit eurot). Tõsi, see moodustab linna eelarvest vaid alla kolme protsendi, kuid pole sellegipoolest peenraha.

Aselinnapea ei võtnud selget seisukohta

•• Eilsel linnavalitsuse pressikonverentsil ei soovinud abilinnapea Deniss Boroditš võtta selget seisukohta, kuidas suhtub linn hinna tõstmisse. Turvalise vastusevariandina tõi abilinnapea esile, et vesi ise peab kvaliteetne olema.

•• Õiguskantsler Indrek Tederi hinnangul on Tallinna Vesi võtnud linlaste taskust mõistlikust ligikaudu poole võrra suuremat kasumit ja linnavalitsus pole ettevõtet takistanud, kuigi linnal oleks selleks võimu. Linnavalitsus on Tederi süüdistusi tõrjunud väitega, et 2001. aastal sõlmitud erastamisleping sätestab hinnatõusud ja sellele vahele astudes riskiks linn kopsaka leppetrahviga.

•• Konkurentsiameti analüüs näitab, et Tallinna Vee investeeringute tulukus, mis ulatub 18 protsendi ligi, on tavapärasest ligi kaks korda suurem ja vesi peaks tallinlastele olema veerandi võrra odavam.

•• Vee hinna tõstmine on veefirmal linnaga kokku lepitud juba 2002. aastal ja põhineb valemil, mis arvestab jooksva aasta tarbijahinnaindeksit ja aastateks 2002–2010 kavandatud investeeringute mahtu.

•• Leping nägi ette 56,1-protsendist vee- ja kanalisatsiooniteenuse tariifi tõusu esimese viie aasta jooksul pärast ettevõtte erastamist. Hiljem tariifi tõstmise perioodi pikendati.