Tartu koolipoiss kuulub maailma kilbarite eliiti
Läinud nädalavahetusel toimunud kilbarite ehk mälumängurite maailmameistrivõistlustel oleks Tartu kooliõpilane Madis Hurt omavanuste arvestuses peaaegu maailmameistriks tulnud, mis annab taas kinnitust, et Eestis antav kooliharidus on üsna konkurentsivõimeline.
„Mitmed küsimused on minu jaoks üsna lihtsad, sest need teadmised on elementaarsed ja neid õpetatakse koolis,” rääkis Hurt. Kuigi kõlanuks uhkelt, kui ta saanuks end tulevikus tutvustada maailmameistrina, on Hurt väga rahul ka hõbemedaliga. Kuldmedalist jäi puudu kõigest üks punkt.
Nimelt sai Hurt sama palju punkte kui ameeriklane Steven Diamond, kuid võistluse reegel, et summast arvatakse maha kaheksast läbimängitud teemast kehvima tulemus, andis ühepunktise edumaa ameeriklasele.
Lai silmaring
„Selle punkti võinuks teenida kus iganes. Näiteks ei läinud mul kõige paremini meedia- ja kultuuriküsimustes,” rääkis Hurt. Mälumänguga on Hurt tegelenud juba viis-kuus aastat ning oma osa selle kire tekkes on olnud ka Eesti Päevalehel. Nimelt oli Hurda esimene mälumänguvõistlus Päevalehe vahel ilmuva Spordilehe korraldatud koolinoorte spordimälumäng Bumerang.
„Ma hakkasin Bumerangi jaoks spetsiaalselt harjutama ja märkmikusse mälumängualaseid märkmeid kirja panema,” rääkis Hurt. Spordiküsimused on seniajani ühed tema lemmikud. Peale selle kuulab ta klassikalist muusikat, loeb pidevalt raamatuid ja ajalehti. Mälumängus tuleb kasuks ka seebiseriaalide ja teleuudiste vaatamine. Ühesõnaga, et saada maailma parimaks mälumänguriks, tuleb silmad-kõrvad lahti hoida ja igast infokillust teadmisi ammutada.
Näiteks ei saa kusagilt kooliõpikust teada, kelle debüütalbumist sai mullu novembris netipoe Amazon 14-aastase ajaloo kõige suurema ettetellimiste arvuga CD. Õige vastus on Susan Boyle. Kuid juba põhikoolilõpetaja peaks teadma, millise Peterburi sadamas seisnud ristleja kahuripauk tähistas Venemaa Oktoobrirevolutsiooni algust.
„Vaid kogemused annavad mälumängus eelise ja lisaks peab olema hea pea. Noortel ei tohiks mäluga ju probleeme veel olla,” arvas Hurt. Tartus saab mälumängu harjutada iga nädal, sest kahenädalase vahega toimuvad Tartu üliõpilaste mälumänguvõistlused ja sama intervalliga peetakse ka linnavõistlusi. Tihti on tegemist siiski meeskondlike võistlustega. Seevastu maailmameistrivõistlused olid individuaalsed.
Jaanipäeva eel lõpetab Hurt gümnaasiumi ja kavatseb minna edasi õppima Tartu ülikooli arstiteaduskonda. „Olen mitmekülgsete huvide ning teadmistega ja soovin ka inimesi aidata. Arstiks saamisel on need aga üsna head isikuomadused,” seletas Hurt. Kuidas maailma ühel parimal noormälumänguril riigieksamid läksid, seda ta veel ei tea. Mõned eksamitulemused on küll juba selgunud, kuid enda sõnul kavatseb Hurt neid vaadata vahetult enne lõpuaktust. „Tahan pinget üles kruvida,” põhjendas ta oma teguviisi.
Ülikooliuks on tegelikult talle juba avatud, sest sel aastal osales ta rahvusvahelisel bioloogia olümpiaadil, mis annab priipääsme ülikooli.
Rasked küsimused
Valik küsimusi mälumängu maailmameistrivõistlustelt:
•• 1. Kui me leiame margilt tähed A & T, siis see tähendab Annamit ja Tonkini. Millises praegusaja riigis asub need margid trükkinud territoorium?
•• 2. Selle 2003 alguse saanud spordiala moto kõlab: „Võitlused võideldakse ringis ja lahingud peetakse laual.” Mis ala?
•• 3. Milline Lõuna-Prantsusmaa linn oli aastatel 1309–77 Rooma asemel Püha Tooli asupaik ja paavsti residents?
•• 4. Mis on ainus väljaspool Euroopat asuv iseseisev linnriik?
•• 5. Mis rahvusest oli esimene avakosmosesse väljunud inimene, kes polnud Nõukogude Liidust ega Ameerikast?
•• 6. Mis ansambel tegi BBC-le Apollo 11 maandumise ülekandeks instrumentaalpala „Moonhead”? Pala pole ametlikult kunagi avaldatud.
•• 7. Kuidas nimetatakse bioloogias inimese kõige ülemist kaelalüli (tähisega C1), mis toetab kolba raskust ja ühendab seda selgrooga?
