Tartu linnapea ei suuda saavutada Kilgiga vaksali ehitamiseks lepet
Viimased kümme aastat on Tartus pidanud rongi ootama õues vihmas, tuules ja lumes. Viimased kolm-neli aastat on vähemasti korra aastas lubanud Tartu linnajuhid, et kui mitte sellel, siis järgmisel aastal kindlasti saab Tartus rongile minna korralikust vaksalist.
Praeguseks on Tartu vaksalihoone renoveerimistööd seisnud juba aastapäevad ja kui ettevõtja Rein Kilk sooviks kas või enda närvide rahustamiseks lõpuks ometi vaksalihoone korda teha, peaks ta viimati väljastatud ehitusloa kohaselt ehitama vana vaksali kõrvale ka uue. Lootust, et linnavalitsus, Edelaraudtee või Eesti Raudtee asuks Kilgilt ruume rentima, aga eriti pole. Tagatipuks püsib endiselt õhus võimalus, et Tartu linn võib asuda ehitama uut raudteejaama.
Lõputud läbirääkimised
„Linnalt tuleb ideid nagu Vändrast saelaudu. Küll palutakse mul vana jaamahoone kõrvale pagasiaita uus ehitada, siis teatab linnapea, et linn ehitab ise jaamahoone,” rääkis Kilk. Jutt käib praegusest vaksalist mõnisada meetrit Tallinna pool asuvast krundist. „Kaks silda suudeti kõrvuti ju Tartus ehitada, asi see nüüd kolm raudteejaama ehitada,” märkis Kilk.
19. sajandi lõpus rajatud Tartu vaksalihoone ajalugu on värvikas. Sama värvikad on viimastel aastatel linnavõimu ja ettevõtja Kilgi vahel toimunud läbirääkimised, koostööpakkumised, ostu-müügikavatsused ja jutud võimalikest rendilepingutest.
Kilk ise ütles, et kui linn lõpetaks veiderdamise, saaks jaamahoone viimse detailini valmis maksimaalselt aasta ja kolme-nelja kuuga. Kuid ootesaali, piletimüügi jms reisijaile avamiseks on vaja vaid kolme-neljakuist nokitsemist. Veel eelmise aasta sügisel tundis ka Tartu linnapea Urmas Kruuse huvi, et kas Kilk saaks Tartus toimuva vabariigi aastapäeva vastuvõtu eel hoone niivõrd korda, et presidendi külalised saaks rongiga viisakalt Tartusse tulla. Kilk teatas toona, et saab küll, aga Kruuselt tagasisidet ei saanud.
Tänini pole Kruuse ja Kilk vaksali teemal rohkem suhelnud. Kilgi sõnul on ta valmis jaamahoone linnale andma ühe krooni eest, eeldusel, et linn hüvitab ka mõned kulutused. Kokku on Kilk jaamahoone korrastamiseks kulutanud ligi 18 miljonit krooni (1,15 miljonit eurot), aga kogu summat ta linnalt ei soovi.
Kuid miks ei suuda Kilk ja linn omavahel kokku leppida ja sõitjate huvides jaamahoone lõpuks korda teha? Kilk ei oska sellele vastata, aga märkis, et on igasuguste kompromissidega nõus. „See jaamahoone on üks põhimõtteline asi, mis linnapea arvates valmis ei tohi saada,” lisas Kilk.
Kruuse möönis, et loomulikult vajavad inimesed vaksalit. Linnapea sõnul ei soovi ta aga leheveergudel emotsionaalse ettevõtjaga diskussiooni pidada. Vaidluste tagamaadest kõneldes tõi Kruuse siiski välja, et siiani pole suudetud kokkuleppele jõuda hinnas ja ruumis, mida linn Kilgilt soovib rentima asuda. „Selge on see, et 420 ruutmeetrit linn ei vaja,” ütles Kruuse. Ja nii ei oska temagi öelda, millal rongisõitjad ootesaali sooja saavad ja kas selleks tuleb ehitada uus jaamahoone.
Malakas opositsiooni käes
•• Tartu linnavõimu suutmatus lahendada vaksalihoonega seotud probleeme on andnud opositsioonierakondadele võimaluse seada linnajuhid pidevate arupärimistega mõnekuuste vahedega volikogu ees piinlikusse olukorda.
•• Ka linnapea Urmas Kruuse nentis eile, et jaamahoonega seonduv on viimastel kuudel saanud kuumaks teemaks, kuna valimised on lähenemas. Juba jaanuari alguses tuleb linnapeal vaksali teemal aru anda volikogu revisjonikomisjonile.
•• Tartu volikogu revisjonikomisjoni esimees Peeter Laurson (IRL) ütles, et tema erakonnale on tunduma hakanud, et vaksalihoone pole Tartus inimestele avatud, kuna Rein Kilk ja Urmas Kruuse ei suuda omavahel asju ajada. „Ma ei süüdistaks siin ettevõtjat, vaid linna, seepärast soovitangi, et volikogu asuks ise vaksaliteemaga tegelema,” lisas Laurson.
