Tartu ülikool noolib Hiina ülikoolide sõprust
Viimastel kuudel on Tartu ülikooli rektor Alar Karis viibinud korduvalt Hiinas, et sondeerida suurriigi ja väikese Eesti teadlaste koostöövõimaluste pinda. Nüüdseks on ülikoolil ette näidata koostöölepingud kuue Hii-na ülikooliga. Lähiajal on lepingute arv kahe võrra suurenemas.
Kuigi nii Eesti teatri- ja muusikaakadeemial, Tallinna ülikoolil kui ka teistel Eesti teadusasutustel on ette näidata oma koostöölepingud Hiina ja muude Aasia ülikoolidega, on Tartu ülikool tegemas rektor Karise kinnitusel uut arenguhüpet. Nimelt keskendutakse senisest tõsisemalt ka ühisele teadustööle ja teadlaste vahetusele. Kõige kaugemale on ülikool oma Hiina-koostöös jõudnud teadusvaldkonnas ka mujal maailmas väga maineka Tsinghua ülikooliga.
Kuid nagu rõhutab Karis, siis suhetes Hiinaga ei saa loota väga kiirele arengule. „Hiinas sõltub väga palju isiklikest suhetest ja käitumismallist. Oluline on ka see, kuidas visiitkaarti vastu võt-ta. Kui sa teed seda valesti, siis on juba esimene kontakt vale,” rääkis Karis.
Eesti on atraktiivne
Väikesel Eestil ei peaks olema stampmõtlemise kohaselt eriti palju pakkuda hiiglaslikule Hiinale. Uurides Tartu ülikoolilt, aga ka teistelt Eesti ülikoolidelt, selgub, et on kümneid valdkondi, kus pisikene Eesti on atraktiivne koostööpartner. Näiteks on Eesti ülikoolidest kõige toimivam tu-dengivahetusprogramm Hiinaga Eesti muusika- ja teatriakadeemial. Ainuüksi sel semestril õpib Tallinnas 19 Hiina muusikut, keda ennekõike huvitab Euroopa klassikaline muusika. Akadeemia suhted hiinlastega on kahepoolsed. Hiinas käivad end täiendamas õppejõud.
Tartu ülikooli rektor ütles, et kuigi üha enam tuleb panuseid teha teaduskoostööle, pole põhjust loobuda ka üliõpilasvahetusest ja ühisõppekavadest. Näiteks plaanib Tartu ülikool Hiina ülikoolidega koostööd meditsiini, IT- ja rahvusvaheliste su-hete valdkonnas. Ennekõike käib jutt suhetest Venemaaga, aga ka Euroopa Liiduga.
„Tallinn on lähim Euroopa Liidu pealinn Hiinale ja vahel on vaid Venemaa. See retoorika suheldes Hiinaga aitab,” selgitas Karis.
Samal ajal mingit massilist hiinlaste Tartusse õppi-ma toomist ülikoolil plaanis pole. Lihtsama vastupanu teed minnes võiks Karise sõnul koostada ingliskeelsed majanduse ja inglise keele õppeprogrammid ning asuda hiinlastele reklaamima, kuid sellel puuduvat mõte.
Juba lähitulevikus on Tartu ülikoolil plaanis koostöös South-easti ülikooliga käivitada ühine meditsiiniõppekava. Plaanide kohaselt osaleksid Euroopast selle õppekava läbiviimisel ka Saksamaalt Hamburgi ja Göttingeni meditsiiniülikool.
Praegu õpib Tartu ülikoolis vaid 13 Hiina tudengit. Tartu ülikooli abil on Hiina vahetus-üliõpilaseks siirdunud neli-viis tudengit. Võrreldes teiste Eesti ülikoolidega on see arv tagasihoidlik. Näiteks Tallinna tehnikaülikoolis oli hiinlasi eelmisel semestril 26 ja EBS-is 15. Soome, Vene ja Läti tudengite järel moodustavad Hiina tudengid neljanda välistudengite grupi.
Peale Tartu ülikooli plaanivad ka teised kõrgkoolid kontakte Hiinas tihendada. Erinevalt Tartu ülikoolist ütles Eesti kunstiakadeemia välissuhete osakonna juhataja kt Maria Jürisson, et neil oleks huvi just Hiina tudengite siia toomise vastu. Kunstiakadeemial hiinlastega praegu ühtegi koostöölepet pole. Jürissoni arvates võiks igal aastal Eestisse tuua mõned Hiina animatsioonitudengid.
Filmialane koostöö on hiinlastega ka Tallinna ülikoolil. Igal aastal saavad kaks Hiina filmitudengit kuue nädala jooksul filmikunsti õppida Tallinnas ja kaks Eesti tudengit Hiinas.
Ülikooli sõbrad hiinas
•• 2003
Hongkongi baptistlik ülikool
•• 2009
Tsinghua ülikool
•• 2010
Shanghai ülikool
•• 2010
Pekingi teaduse ja tehnoloogia ülikool
•• 2010
Nanjingi Southeasti ülikool
•• 2010
Pekingi Jiaotongi ülikool
