Rektor Karis usub tervet mõistust ja seda, et patiseise ei teki. Leonid Nikolajev

 Ligi aasta aega Tartu ülikoolis ohtraid debatte, kibestumist, solvumisi ja paari kuu eest avaliku vastasseisuga päädinud uus Tartu ülikooli seadus läheb parlamendis lõpphääletusele suure tõenäosusega ülikoolis kodurahu tagaval kujul. See tähendab, et parlamendi kultuurikomisjon ei riskinud eile toimunud istungil homme suures saalis toimuvale eelnõu teisele lugemisele saata ülikooli kuratooriumi ettepanekuid, vaid saadab eelnõu saali kujul, mida toetavad Tartu ülikooli nõukogu ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Rahul peaksid olema ka sündmuste vahepealset arengut kritiseerinud ülikooli dekaanid ja ülikooli autonoomiast ilma jääda kartnud professorid.

Kuigi Tartu ülikooli kuratooriumi liige ja riigikogu kultuurikomisjoni esimees Peeter Kreitzberg möönis, et kompromiss uue Tartu ülikooli seaduse menetlemisel on käes, jäi läbi vaidlemata üks põhimõtteline detail. Nimelt ütleb seaduseelnõu, et Tartu ülikooli kõrgeimaks otsustuskoguks on nõukogu. Kuid teatud juhtudel võib tekkida olukord, kus nõukogu peab käituma ülikooli akadeemilise otsustuskogu senati tahte järgi. „Ühesõnaga, nõukogu peaks hakkama alluma senati diktaadile. Samal ajal on nõukogu sätestatud kõrgeima otsustusorganina. Eks see kummaline ole,” rääkis Kreitzberg. Kui mujal maailmas usaldavad ülikoolid oma tähtsaimad majandus- ja rahandusotsused ning ülikooli juhi valimise ülikoolivälistest esindajatest koosnevale otsustuskogule, siis Eestis ei julge Kreitzbergi sõnul ülikoolid nii kaugele minna.

Näiteks võib tekkida olukord, kus ülikooli senat soovib nõukogu tahte vastaselt võtta vastu struktuurimuudatusi ja muid põhikirjast tulenevaid otsuseid ilma nõukogu heakskiiduta. Nimelt ütleb seaduseelnõu, et kui nõukogu lükkab põhikirjamuudatused tagasi, peab seda taas-arutama senat. Kui aga senat esitab teisel katsel samad muudatused, ei saa nõukogu enam oma vetoõigust kasutada. Endine haridus- ja teadusminister Toivo Maimets oli üks kaheksast Tartu ülikooli professorist, kes eelmise aasta lõpus võttis teravalt sõna ülikooli seaduse muudatuste vastu. Maimetsale ei meeldinud see, et Tartu ülikool loovutab liiga suure osa oma otsustusprotsessist ülikoolivälistele inimestele. Selline oht olnuks, kui riigikogu oleks arvestanud Tartu ülikooli kuratooriumi muudatusettepanekuid.

Seadus sobib

Eile pärast parlamendi kultuurikomisjoni istungit ütles Maimets, et ta on nõus uue Tartu ülikooli seadusega sellisel kujul, nagu see valitsusest parlamenti läks ja nagu parlament plaanib selle vastu võtta. Ometi soovitas Maimets riigikogus vältida diskusioone, kumb on tähtsam, kas nõukogu või senat ja kuidas välistada nende juhtimisorganite vastasseisu. Maimetsa hinnangul on kindel see, et kui ülikooli seisukohast sisuliste (õppe-, teadus- ja arendustegevusega) asjadega tegelev otsustuskogu ehk senat ja rahaasjade eest vastutav nõukogu tahavad kraagelda, siis seda ära hoida ei saa. „Tupikteid saab alati luua, aga kui töötada ühise eesmärgi nimelt, siis püütakse neid reeglina ju vältida,” arvas Maimets. Tartu ülikooli rektor Alar Karis ütles, et seadused ja tegelik elu ei pruugi kooskõlas olla. „Lõpptulemus sõltub ju inimestest, kes otsuseid vastu võtavad. Mina ise usun tervet mõistust ja seda, et patiseise ei teki,” lisas Karis. Kui aga parlament peaks uue Tartu ülikooli seaduse vastu võtma põhimõtteliselt sellisel kujul, nagu seda plaanitakse, on rektor Karise sõnul uue seaduse rakendumist võimalik hinnata alles aasta-pooleteise pärast. Olgu mainitud, et sel ajal on plaanis ka korralised Tartu ülikooli rektori valimised.

Tulviste: seadus on kompromiss

•• Tartu ülikooli endine rektor, riigikogu liige Peeter Tulviste ütles, et uues Tartu ülikooli seaduses on saanud hästi kirja kõik see, mis reguleerib rahvusülikoolina toimimist, kuid juhtimisstruktuuri muudatused on kompromiss.

•• „Kui kuratoorium pooldab radikaalseid samme ja et need kunagi ka Tartus ette võetakse, selles ma ei kahte, sest see, kes on kord öelnud a, see ütleb ka b,” lisas Tulviste.

•• Kuid veel pooleli oleva vaidluse teemal, kas nõukogul peaks olema õigus põhikirjamuudatuste puhul senati ettepanekuid mitte arvestada, ütles Tulviste, et see konflikt saab tekkida üksnes huvide konflikti puhul. „Me siiski ei peaks eeldama, et ülikooli juhtimisprotsessis osalevad inimesed, kes tahavad ülikoolile halba,” lisas Tulviste.