Tartu ülikooli kliinikum sulges õdedenappuse tõttu ühe EMO palati
Alates esimesest septembrist on Tartu ülikooli kliinikumis suletud üks erakorralise meditsiini osakonna (EMO) palat. Põhjus: töölt on lahkunud nii palju õdesid, et kliinikum ei suuda enam kokku panna ühte erakorralise meditsiini osakonna õdede valveringi.
„Kliinikumi EMO-s on alates 1. septembrist ajutiselt suletud palat, kus olid jälgimisel just nn rohelisse kategooriasse kuuluvad patsiendid, ja ajutiselt võib ette tulla olukordi, mil need patsiendid peavad ootealal kauem viibima,” ütles Tartu ülikooli kliinikumi ülemarst Margus Ulst. EMO-s
on antud igale terviseseisundi raskusastmele värvikood; eluohtlikus seisundis patsiente kodeeritakse punasteks, raskusastmelt järgmised on oranžid, siis kollased ning neljas kategooria on roheline, kuhu kuuluvad näiteks patsiendid, kellel on kas köha, lööve või muu sama raskusastmega tervisehäda.
Sellesse kategooriasse langeb ligi kolmandik erakorralise meditsiini osakonda pöörduvatest patsientidest. „Kliinikumi EMO-sse pöördub ööpäevas keskmiselt sada patsienti, neist 0,5–1% on nn punasesse kategooriasse kuuluvad, 5–10% oranži, 60% kollasesse ning ülejäänud rohelisse kategooriasse,” selgitas Margus Ulst. „Nemad suunatakse patsientide ootealale. Osakonnas kokkulepitud reegli kohaselt peaksid viimatinimetatud saama arstiabi nelja tunni jooksul,” lisas Ulst. Praegu suletud nn rohelise jälgimistoa tõttu tuleb selle kategooria haigetel pikemat aega ootealal viibida.
Jälgimistuba tuli sulgeda peamiselt õdede nappuse tõttu. Ülikooli kliinikumi EMO-s
peaks töötama kümme arsti, kuid Margus Ulsti sõnul on täidetud praegu 8,35 kohta. Õdesid peaks osakonnas olema 42,5, aga praegu on vaid 36. Seega on erakorralise meditsiini osakonnast puudu vähemalt kuus õde ja vähemalt üks arst. Sellise puudujäägi tõttu – matemaatiliselt arvestades 15 protsenti õdedest ja 16 protsenti arstidest – ei suudagi kliinikum ühte jälgimistuba enam tööl hoida.
Esimesel võimalusel
Kliinikum loodab jälgimistoa peatselt uuesti avada. „Toa avame kohe, kui osakond on varustatud piisava hulga personaliga, mis lubab avada täiendava õe nn valveringi,” lubas Ulst. Otsingud personali värbamiseks käivad.
Tartu ülikooli kliinikum pole siiani personaliga hädas olnud ja pretsedenditu olukord, kus erakorralise meditsiini osakonna jälgimistuba tuleb sulgeda, on esmakordne. Kuigi meditsiinitöötajate välismaale lahkumine on praegu üks Eesti meditsiini põletavamaid probleeme, pole Tartu ülikooli kliinikumi ülemarsti sõnul see juhtumi ainus põhjus. „Suvel ja sügisel on õdesid läinud lapsehoolduspuhkusele, välismaale ning on mindud tööle teise kliinikumi osakonda,” selgitas Ulst. „Paradoksaalsel kombel ei saanud kevadel mõned erakorralise meditsiini erialast huvitunud tervishoiukõrgkooli lõpetajad EMO-sse tööle, sest siis olid kõik ametikohad täidetud. Need noored leidsid töö mujal. Välismaale tööleminek on sarnase tõsidusega probleem igal pool, kust välismaale minnakse – meie töötajad on usaldusväärsed, heade oskuste ja suure kogemustepagasiga ja seetõttu piiri taga hinnatud,” lisas ta.
Ka Põhja-Eesti regionaalhaiglas annab õdede nappus tunda, kuid ühtegi palatit sulgeda pole tulnud. „Peab kahjuks tõdema, et pikaleveninud masu on pannud piiri taha liikuma õed ning nende asemele samaväärse personali leidmine on muutunud aina keerukamaks. Eelmine, 2011. aasta tõi regionaalhaiglale kaasa personali voolavuse kasvu kaheksalt protsendilt neljateistkümneni ja seda just peamiselt õendusvaldkonnas. Ehkki tänavu on õdede liikumine küll vähenenud, on esimese septembri seisuga õenduse 1200 ametikohast vakantseid 112,” ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik. „Personali puudusel me osakondi sulgenud ei ole, töö on seni suudetud ära teha,” lisas ta.
Õed lahkuvad, aga arstide lahkumisega pole regionaalhaiglal Alliku sõnul suuri probleeme olnud. „Igal aastal asub regionaalhaiglasse tööle ligi paarkümmend uut arsti. Peamiselt on tegu residentuuri lõpetanud noorarstidega. Oleme võtnud tööle arste ka teistest haiglatest. Samas tuleb tunnistada, et kokkulepete saavutamine uute töötajatega on muutunud üha keerukamaks ning mitmetel erialadel ei olegi võimalik olemasolevatel palgatasemetel noori arste tööle saada,” tunnistas regionaalhaigla juhatuse esimees.
Haiglate liidu juhatuse esimehe Urmas Sule sõnul tuli info Tartu ülikooli kliinikumi ühe EMO jälgimistoa sulgemisest üllatusena. „Ma ei ole ka kuulnud, et kusagil mujal midagi sellist oleks ette tulnud,” ütles ta.
Vaid haigla mure
Kuigi olukord, kus ülikooli haigla peab personalinappuse tõttu ühe palati sulgema, võiks olla murettekitav ka ministeeriumi tasandil, leiab sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste, et tegu on haigla siseküsimusega. „Personalipoliitika on iga konkreetse haigla juhtkonna pädevuses nagu ka personali paigutamine haiglasiseselt ning ühe või teise kabineti sulgemine/avamine. Riigi kohustus on personali koolitamise ja teenuste rahastuse tagamine olemasolevate ressursside piires,” ütles Paluste.
Ressursid ehk maakeeli öelduna raha on üks tervishoiu põhiprobleeme, mis viis üleeile streigihoiatuseni. Arstide liit on öelnud, et kümneprotsendine palgatõus kolme aasta jooksul ei ole motiveeriv, aga rohkemat riigil pakkuda pole.
„Võtmeküsimus on, kui palju on võimalik järgmistel aastatel vähendada palgavahet Eesti ja teiste riikide vahel ja reguleerida võimaluste piires ka töökoormust,” lisas Paluste.
Kui suur on õe palk?
Terviseameti andmeil oli õe keskmine brutokuupalk 2011. aastal 870 eurot. Õe keskmine tunnitasu on 3,83 eurot.
Soomes on õe tunnitasuks 14 eurot ja kuupalk ligi 2300 eurot. Eesti õed on välismaal sama hinnatud kui arstid ja töö leidmine lihtne.
Välismaale tööle suundumise huvist annab tunnistust ka terviseameti statistika, mis näitab, et selle aasta esimese kahe kvartaliga on välismaale siirdumiseks vajaliku kvalifikatsioonitõendi võtnud juba 110 õde.
Eelmisel aastal võttis emigreerumise aluseks oleva tõendi välja 172 õde. See tähendab, et kui tõendite võtmine aasta viimastes kvartalites on sama aktiivne, siis võib tänavusest kujuneda ka õdede lahkumise osas rekordaasta.
Seni on rekordaastaks 2010. aasta, kui välismaale tööle minemise eelduseks oleva tõendi nõutas terviseametist 201 õde.
Mida on riigil õdedele pakkuda?
Eesti Päevaleht küsis sotsiaalministeeriumilt, milliseid ideid on riigil tervishoiutöötajatele veel pakkuda, et vähendada nende lahkumist.
Heli Paluste tõstis esile mitu meedet, millest kahest on abi ka õdedele: perearstide õdedele pakutakse välja asendusõeteenust ja tervishoiuteenuste piirhindade koefitsiendi kaotamise abil tõuseb pisut palgafond.
Esiteks hakkas 1. juunil kehtima seadusemuudatus, millega saavad maapiirkondadesse tööle siirduvad eriarstid ühekordset toetust kuni 15 000 eurot. Ka ülikoolis suurendati residentuurikohtade arvu tänavu mullusega võrreldes üheteist koha võrra.
Tänavu käivitus perearstide ja -õdede asendussüsteem, mille kaudu riik pakub abi asendaja leidmiseks puhkuse ajaks ja haiguse või koolituse tõttu töölt eemal viibimise korral.
Lisaks kaotati tervishoiuteenuste piirhindadele rakendatud koefitsient, et taastada teenuste tegevuspõhised hinnad. Muudatus annab haiglatele paremad võimalused personalikulude planeerimiseks.
