Tartus avati vabadussammas
"Kalevipoja kujusse on Kreutzwald sisse kirjutanud meie rahva tahte ja iha oma riigi järele, meie eepos jutustab paljuski tahtest ja järjekindlusest. Maailm tunneb Eestit ja meie inimesi just nende omaduste järgi," ütles kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts vabadusmonumendi avamisel.
"84. aastat tagasi, esimesel võidupühal oli meil nii kõva tahe, et Eesti suutis oma riikliku iseseisvuse eest edukalt võidelda kahel rindel, toona seisid Eesti väed kindlalt Võnnu all ja Viru rindel," rääkis Kõuts.
Kalevipoega kujutavalt vabadusmonumendilt eemaldas katte president Arnold Rüütel.
Jalaväe väljaõppekeskuse üksik-vahipataljon kaitseväelased tulistasid monumendi avamise puhul kahurist kolm aupauku.
Tartu vabadussammas on üks kuulsamaid Vabadussõjas langenud kagelaste mälestuse jäädvustusi, mis avati esmakordselt Emajõe ääres 1933. aastal A. Adamsoni poolt loodud Kalevipoega kujutava pronksskulptuurina. 1950. aastal võeti kuju maha ja selle edasine saatus on ebaselge. Uue kuju modelleeris skulptor Ekke Väli, võttes eeskujuks vanad fotod mälestumärgist.
