„Kui lahutada küsimusest, et kas tuumaenergia oleks Eestile kõige ratsionaalsem valik, maha selle otsese teadmatuse, missugused arengud on energiatehnoloogiates lähima 10-20 aasta jooksul, siis on tuumaenergia ilmselt üks ratsionaalsetest valikutest,“ rääkis Puura Päevaleht Online’ile.

„Peame opereerima tundmatutega, teadmatusega, kas maailmas tehnoloogia nii kiiresti areneb, et näiteks mõeldakse välja mingisugused väga efektiivsed süsteemid tuuleenergia salvestamiseks,“ jätkas ta.

„Juhul kui me seda usuksime ja teaksime, et kümne aasta pärast on väga efektiivsed süsteemid tuuleenergia salvestamiseks olemas, siis võiksime kogu oma energeetika sellele teele suunata,“ arvas Puura.

„Nii kaua kui seda teadmist pole ja peame rääkima näiteks sellest, et äkki me saame Rootsi hüdroenergiast abi, et oma tuulevõimsusi puhverdada, samal ajal kui rootslased on tegelikult vastu võtnud otsuse ehitada uusi tuumajaamu. Samas teavad nad väga hästi oma hüdroenergia potentsiaali,“ lisas ta.

Poliitiline otsus seoses tuumajaamaga saab Puura sõnul tulema kolmnurgast: majanduslik otstarbekus, keskkonnariskid ning energeetiline julgeolek.

„Selles kolmnurgas peame me konsensuse saavutama,“ nentis ta.

„Seda saab teha siis kui on piisavalt palju haridust ning informatsiooni ja siinkohal näen ma just suurt rolli Tartu Ülikoolil,“ ütles Puura.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et Eesti liitus Ameerikas loodava täiesti uue väikese tuumareaktori (IRIS) arendusega ning riik võib saada esimese tuumajaama juba hiljemalt kümne aasta pärast.

Tuumaenergeetika alaste materjalidega saab tutvuda siin.