Tero Taskila: Estonian Air peab vabanema vanamoodsa ettevõtte mainest
Estonian Air jätkab Air Balticust sõltumatuna, kuid koostöö on võimalik, kinnitas eile konkurendi Air Balticu kommertsdirektori ametikohalt Eesti lennufirmat presidendi ja juhatuse esimehena juhtima asunud Tero Taskila.
•• Mis on Estonian Airi nõrgim koht?
Näen ühte huvitavat vastuolu. Eestlased omavad inimestena ja Eesti riigina uuenduslikku ja loomingulist mainet. Mingil põhjusel ei peegeldu see positiivne taust Estonian Airil, mis paistab aeglaselt areneva ja vanamoodsa ettevõttena. See on asi, mida tahan muuta.
Ma ei tunne veel detaile, sest pole kohtunud isegi töötajatega. Töötajatel võib olla suurepäraseid ideesid, mida pole varasema suuraktsionäri poliitika tõttu saanud kasutusele võtta.
•• Mis põhjustas Estonian Airi mahajäämuse?
SAS-il kui aktsionäril olid teatud põhjused, et Estonian Airi sellisena hoida.
Statistiliselt on Estonian Air täiuslik ettevõte, Euroopa ühe täpseima teenindusega.
See on imetlusväärne, sest tegemist on väga väikese lennufirmaga. Üks viga või hilinemine võib kogu statistikat muuta. Vaatamata sellele on Estonian Air tipus. See tõestab, et saame haarata suuremat turuosa ja teenida suuremat kasumit.
•• Te töötasite Air Balticu kommertsdirektorina kaks aastat. Kui kauaks kavatsete jääda Estonian Airi?
Nii kauaks kui võimalik. Töölepingus pole tähtaega määratud. Nõukogu ütles, et võin jääda nii kauaks, kui ma rahuldan aktsionäre.
Arutasin oma karjääri oma abikaasaga, kellel on tänu minuga alatisele koos reisimisele käsil õpingud juba kolmandas järjestikuses ülikoolis. Perekond soovib jääda Eestis paigale ja rajada siia kodu. Eesti on piisavalt lähedal meie laste vanavanematele Soomes ja samal ajal karjääri seisukohalt piisavalt rahvusvaheline.
Lubasin suve lõpuks koostada ettevõttele strateegilise arenguplaani. Ma vaatan Estonian Airi kui tugevat profisportlast, kes vajab head treeningplaani, et saavutada tipptulemusi.
•• Mida on võimalik Estonian Airiga teha? Kas sellest saab teha näiteks poole Air Balticust?
Estonian Airil on olemas kõik võimalused, et teha seda, mida tegi Air Baltic. Kuid ma ei kavatse Air Balticut kopeerida. Kui te soovite, siis meist võib saada järgmine Singapore Airlines ja Eesti saab Singapuri sarnaseks. Seda juhul, kui meil saavad olema kõik need ühendusteed, nagu on Singapuril. Kuid see pole tingimata asi, mida me hakkame tegema.
Isiklikult ma näen, et me teenindame 1,5 miljonit reisijat, opereerime 2015. aastast alates viieteistkümne lennukiga. (Estonian Air teenindas mullu üheksa lennukiga 582 000 lendajat. – Toim)
•• Mida te Estonian Airi moderniseerimiseks kõige esmalt muudate?
Me vajame rohkem lennukeid. Me vajame rohkem lennuliine, et valitsus oleks rahul.
Meil on hea toode, head inimesed, head lennukid. Kui meie lennuki mootorisse lendab lind, siis me peame mootorit kontrollima. Kui selline asi juhtub firmaga, millel on 260 lennukit, ei pane keegi juhtunut tähele. Kui meil on näiteks vaid seitse lennukit, siis reisijad peavad ootama.
See on nagu lumepall: kui meil on rohkem lennukeid, saame avada rohkem lennuliine, teenindada rohkem reisijaid ja teenida aktsionäridele suuremat tulu. Praegu peame selle lumepalli liikuma saama.
•• Kuidas lumepall liikuma hakkab?
Meie Bombardieri lennukid on suurepärased. Kui me saame kätte kolmanda Bombardieri, saame avada täiesti unikaalseid turgusid, milliseid ei eksisteeri seni mitte kellegi jaoks. Vaatame Balkani piirkonda, Kesk-Euroo-pat ja Põhjamaid, kuhu praegu mitte keegi ei lenda, sest lennufirmadel on liiga suured lennukid.
Üks uus ärisuund, mida me vaatleme, on helikopteriteenus. Meil on paberil palju arvutusi, kuid me peame jõudma selgusele, kas see on meile kasulik. Praegu paistab see hea.
Samuti uurime, kas saame olla senisest aktiivsemad näiteks hotellikohtade müümisel.
Minu sisetunne ütleb, et me ei vaja väiksemaid lennukeid, küll aga rohkem Bombardierisid ja sellest veelgi suuremaid lennukeid, et välja vahetada Boeing-737-d.
•• Mis seosed saavad Estonian Airil olema Air Balticuga?
Kui teie küsimus seisneb selles, et kas need kaks ettevõtet liidetakse, siis vastus on suure tõenäosusega „ei”. Kuid koostöö on mitmeski valdkonnas võimalik.
Üldse pole mõtet hakata Estonian Airi arendama mingisuguse teise ettevõtte jälgedes, sest see viib fookuse paigast ära. Tuleb keskenduda iseendale.
Konkurentsi seisukohalt pole Air Baltic tähtsaim. Kui lennata Helsingist Londonisse, siis selleks on 20 erinevat võimalust. Kui otsustame olla üks nendest, siis on meil selles suunas 20 võistlejat. Kui loome ühenduse Moskva ja Pariisi vahel, siis on 60 uut võistlejat. Me ei saa välja valida ühte konkreetset lennufirmat ja öelda, et sa oled just selle konkurent.
Finnairile kuulub kõigest kaheprotsendiline osa Euroopa ja Aasia vahelistest lendudest, kuid nad on väga edukad. Meie ei pea olema suurimad, kuid me peame olema nendel olulistel lennusuundadel esindatud.
