Foto: Tanel Meos

Kuigi kohalikud omavalitsused ja haiglajuhid on tundnud muret kiirabireformi tagajärgede pärast, pole terviseameti ega Eesti kiirabi liidu hinnangul muretsemiseks põhjust. Järgmisel aastal jõustuva uue kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arvu, paiknemise ja jaotuse kohaselt väheneb teenusepakkujate arv 24-lt kümnele suuremale piirkonnale ning brigaade tuleb juurde.

Kuna 15. veebruarini saavad kõik järgmisel aastal kiirabiteenust pakkuda soovijad osaleda riigihankel, siis alles selgub, millistesse haiglatesse millise piirkonna abivajajaid viima hakatakse. Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe sõnul ei tohiks sellist asja juhtuda, et patsient enam kohalikku haiglasse ei jõua. Samuti pole Kaljumäe arvates otstarbekas kiirabi teeninduspiirkondi maakondadega siduda.

Seevastu Järva maavanema Tiina Oraste selgitusel lõhutakse Järvamaa reformiga kolmeks piirkonnaks, mis nõrgestaks seni kiirabiteenust pakkunud Järvamaa haiglat. Ka kvaliteet peaks Oraste sõnul praegu kõigis kiirabiasutustes olema ühene, kuna kõik brigaadid on saanud samasugused koolitused. „Kui see nii pole, peab terviseamet ise peeglisse vaatama,” sõnas ta. Ka Eesti kiirabi liidu juht Ago Kõrgvee lausus, et regionaalne kiirabi on võimekam nii argipäevas kui ka kriisis. Tema hinnangul pööratakse suuremas kiirabiasutuses personali ettevalmistusele siiski rohkem tähelepanu.

Avalehele
0 Kommentaari