Tõnis Saarts: Ansipi, Ligi ja Aaviksoo populaarsust selgitab jõulisuse-kultus
Politoloog Tõnis Saartsi sõnul ei ole Eesti Päevalehe ministrite edetabelis välisministri esikohale saamises midagi erilist.
"Viimasel kümnel aastal pole koostatud ühtegi ministrite edetabelit, olgu siis hindajaks eksperdid või tavalugejad, kus välisminister Urmas Paet poleks osutunud kõige populaarsemaks valitsuse liikmeks," kommenteeris Saarts Päevalehe ministrite edetabeli tulemusi.
Ka teiste riikide kogemus näitab, et välisministrid ongi reeglina ministrite seas kõige populaarsemad, ütles Saarts. "Ilmselt tuleneb see paljuski selle positsiooni omapärast: välisminister ja tema tegemised saavad reeglina palju meediakajastust, samas aga pole vajadust teha inimeste igapäevast toimetulekut puudutavaid ebapopulaarseid otsuseid ja reforme. Seega palju tähelepanu ja vähe riske. Vaid see, kui välisminister saab hakkama mõne kohatu repliigiga või ebaõnnestub täielikult mõne diplomaatilise kriisi lahendamisel, võib tema head renomeed kahjustada. Muus osas on aga tal igapäevatöös palju vähem karisid, kui näiteks peaministril, majandusministril või sotsiaalministril."
"Kui vaadata lugejate poolt antud hinnaguid ministritele üldiselt, siis hakkab silma, et keskmiselt on tänavused hinnagud madalamad, kui näiteks 2011. aastal, kui praegune valitsus oli äsja ametisse astunud. See on ka loogiline, sest värsked valitsused saavadki reeglina toetuda tugevamale usalduskapitalile kui need, mis on juba 2-3 aastat ametis olnud ning mitmetest skandaalidest räsitud."
Üldjoontes lähevad politoloogi sõnul meediakajastus ja lugejate hinnagud kokku: ministrid, keda on meedias enam kajastatud ja seda pigem positiivses võtmes (nt. Paet, Pevkur) saavad ka paremaid hindeid, kui ministrid kes on harvem meedia huviorbiiti sattunud (nt. Rõivas, Vaher), või seotud skandaalide või probleemsete reformidega (Parts, Pentus-Rosimannus, Lang, Kiisler). Ometi ei kehti seos meediakuvandi ja lugejate hinnangute vahel mitte kõigil juhtudel, nentis Saarts. "Meedia on olnud üsna kriitiline nii peaminister Ansipi kui rahandusminister Ligi suhtes, kuid lugejate hinnagute järgi kuuluvad nad vaieldamatult esiparemikku."
"Kui vaadata küsitlusele vastanud lugejate sotsiaal-demograafilist profiili, siis hakkab silma, et seal on üsna palju nooremaid kõrgharidusega inimesi. See on rühm, kes eelistab pigem paremerakondasid, usubki ja tunnetab omal nahal, et Eestil läheb tegelikult hästi. Just seda sõnumit on ühes või teises vormis alati rõhutanud Ligi ja Ansip."
Saartsi arvates paistab lugejate põhjendustest ka välja, et neile meeldivad pigem jõulised ministrid, kes "ajavad oma asja", isegi kui nende tegutsemine alati avalikkuse ootustega kokku ei lähe. "Ilmselt ka teatava jõulisuse-kultusega saab seletada nii Ansipi, Ligi, kui Aaviksoo populaarsust," võtab Saarts kokku ministrite hinnangud.
