Tõnismäe hauad võivad osutuda osaliselt tühjaks
Tõnismäe sõjahaudade väljakaevamisele kulub arheoloog Jaan Tamme sõnul nädal rutiinset kaevamistööd.
“Ilmselt hakkab Tõnismäel tööle kaks-kolm diplomeeritud arheoloogi, mõõdistajad, kohtu-ekspertiisilabori töötajad,” loetles Eesti muinsuskaitseseltsi esimees Jaan Tamm vajalikke töötegijaid. Suuremaid mehhanisme haudade lahtikaevamiseks tema sõnul vaja pole. “See on puhas labidatöö, kui kõnniteeplaadid ja äärekivid on eemaldatud,” lisas ta.
Tamme sõnul on ajalooliste fotode järgi selge, et 1945. aasta 14. aprillil maeti ümbermatmise tseremoonia käigus Tõnismäele 12 kirstu. Need on maetud sambaga risti Kaarli kiriku suunas üksteise järel kitsasse pikka hauda. Kirst ja säilmed, mis 1995. aastal pärnade istutamise ajal Kaarli kiriku poolses platsi otsas välja tulid, olid just niipidi maetud. “Aga see matus võis olla hoopis varasem või hilisem, mitte 1945. aasta aprillimatus,” lausus Tamm. Tema sõnul võib osutuda, et need propagandistlikul eesmärgil 1945. aastal maetud kirstud on tegelikult tühjad.
Tamme sõnul võis mõni kirst jääda 1964. aastal ette, kui pronkssõduri juurde kaevati gaasitoru jaoks kraav ning paigaldati igavene tuli.
Arheoloogi sõnul on vähetõe-näoline, et võimalikke maetuid õnnestubki identifitseerida, sest vastupidiselt sakslaste numbritega Ïetoonidele ei olnud Nõukogude sõduritel tunnusmärke.
Tamme sõnul ei ole aga kindlasti võimalik, et Tõnismäe haljasalalt tuleks arheoloogilisi leide. Muinsuskaitselised alad lähevad sellest platsist mööda, sest sealt on juba 16.–17. sajandil bastionide ehitamiseks pinnast veetud.
