Tõnu Kaljuste lubab Nargeni festivalil uusi teoseid ja maske
Nargeni festival on saanud Tallinn 2011 abiga Timo Steinerilt uue ooperi „Kaks pead”, mis eeloleval reedel esietendub. Koostööd tehakse merepäevade ja Arvo Pärdi päevade korraldamisel. Lisaks toimub kultuuripealinna kavaga ühtiva festivali osa raames mitmesuguseid üritusi ning esinejaid on nii kodu- kui ka välismaalt.
Küsimusest, kas mõningane majanduse elavnemine on teinud lihtsamaks ka festivali korraldamise, põikleb Nargeni kapten Tõnu Kaljuste kõrvale. „Meil on olnud stabiilne koostöö Nordea pangaga, kes on aidanud festivali teha, ja see on andnud kindlustunnet,” ütles Kaljuste, pidades ilmselt silmas, et Nordea oli festivali taga ka aastatel, mis polnud Eesti majandusele kerged. „Töötan samade meetoditega kui Osama bin Laden, püüan teha minimaalsete kuludega maksimaalse paugu,” paljastas Kaljuste Nargeni majandustaktika.
Nargeni festivali esimene üritus oli Cyrillus Kreegi päevad Haapsalus. Järgmine sündmus on Timo Steineri ooperi „Kaks pead” esiettekanne, mille peaproovid parasjagu Noblessneri valukojas käivad. „Timo Steineri eelmine töö „Kuked ja kanad” õnnestus kolm aastat tagasi hästi ja otsustasin temalt uue ooperi tellida,” ütles Kaljuste. Ooper räägib vene teadlasest, kes siirdas koerale teise pea. Laval on neli tegelast, kaks korea, doktor ja tema assistent, keda kehastavad Estonia teatrist laenatud hääled.
Möödunud aasta repertuaarist etendatakse Naissaarel Omari küünis endiselt Jaan Tätte „Lendajaid”, mille autor kirjutas enne maailmareisile asumist.
„Mul on kogu aeg olnud nõrkus maskiteatri suhtes,” ütles Tõnu Kaljuste, rääkides väliskülalisest, kes tuleb Itaaliast. Pantakin Company näol on tegemist teatritrupiga, kellel on läinud korda elustada Itaalia renessansiaegne maskiteatri traditsioon. Teater mängib 15. ja 16. juulil Omari küünis commedia dell arte laadis tükki „L’Arlecchino Don Diovanni”, kus kuulsa naistevõrgutaja lugu on antud tema teenri Arlekiini silmade kaudu.
Arvo Pärdi päevade raames esineb projektiorkestrina Saksamaal tegutsev Balti noored filharmoonikud, mis ühendab Läänemere maade noori muusikuid ja mida juhib Kristjan Järvi. Orkestriga koos käib ka poliitiline intriig – see kutsuti ellu kui Venemaa Gazpromi mainekujundusprojekt, mille abiga taheti läbi mere kulgev Nordstreami gaasijuhe Saksamaale meeldivaks teha.
Poliitiline paradoks
„See on meie jaoks reaalsus,” ütles Tõnu Kaljuste. „See gaasijuhe kulgeb siitsamast Naissaare tagant läbi, sellepärast ma selle orkestri siia tõingi. Arvan, et muusika kuulamise ajal ei pea gaasilõhna tundma.” Kaljuste tunnistas, et see noor ja omapärane orkester on poliitilises plaanis üks paradoks, kuid ei mõista seal tegutsemise eest kedagi hukka.
Tänavusel Nargeni festivalil sündis Nargeni ballett. 8. juulil esietendub algupärane teos „Helde puu”, mis on loodud Shel Silversteini samanimelise jutustuse ainetel. Muusika on kirjutanud Tauno Aints, koreograafia on loonud Marina Kesler Estonia teatrist. „Kuigi nii minul kui ka tantsijatel on klassikalise balleti taust, tuleb see modernne tantsuteos,” ütles koreograaf. Uut balletti esitatakse vaid kolm korda, kuna rohkemaks ei saadud Silversteini pärijatelt autoriluba välja kaubelda. Koostöös Estonia teatriga sünnib augusti lõpus Noblessneri valukojas Wagneri suurooper „Parsifal”.
Nargeni festivali kava:
www.nargenfestival.ee
