Töö ja pereelu ühendamiseks läheb vaja osaajalisi töökohti
Lasteaiakohtade vähesus tekitab teravat probleemi kahe-kolmeaastaste laste vanematele, kes sooviksid juba tööle naasta.
“Kui laps pole veel kolmeaastane, on lasteaiakoha leidmine väga raske, teised lastehoiuviisid on aga kallid ja see takistab paljudel juhtudel tööleasumist,” ütles uuringu autoreid Marge Unt. “Lasteaed on lapsehoidja palkamisega võrreldes soodsam, seal saavad lapsed ka teistega suhelda.”
Praegu hoiab oma last ise 70% lastevanematest, vanavanemate ja sugulaste abi kasutab kümnendik. Lapsehoidja hoolde eelistaks oma võsukese jätta iga viies vanem, ehkki tegelikult on hoidja palganud vaid kaks lapsevanemat sajast.
Töö ja pereelu ühitamisel on probleemiks kujunenud ka tööturu jäikus. “Praegu on normaalne, et inimesed töötavad täisajaga,” ütles Unt. “Osalise ajaga töötamise võimalus oleks lüliks, mis võiks töö ja pereelu ühitada.”
Kõige rohkem raha kulub lapsehoidmisele tallinlaste ja mitte-eestlaste peredes, seda olenemata sissetuleku suurusest. Tasulist lapsehoiuteenust kasutavad tallinlased maksavad keskmiselt ligi 1500 krooni ja mitte-eestlased 1100 krooni kuus. Keskmisest suuremaid väljaminekuid nõuavad alla aastaste laste päevahoiuteenused.
Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo sõnul on ka varasemad uuringud näidanud, et olukord lapsehoidmisega pole kaugeltki roosiline. “Käärid reaalse olukorra ja eelistuste vahel on suured – ja see on meile järelemõtlemise koht,” ütles Rummo. “Mõtted liiguvad praegu selles suunas, et lapse lasteaeda panekut võiks riik toetada.”
Tema sõnul on hakatud paljudele probleemidele lahendusi otsima õigest kohast. Tegevuskavades on juba kirjas osalise tööhõive propageerimine, lapsehoidjate registri loomine ja teavitus pere- ning tööelu ühitamise võimaluste kohta.
