Trellide taha viis psühholoogiahuvi
Lya Männiste (32) hommikud algavad läbiotsimisega. Seejärel kolksatab raske rauduks kinni ja tööpäev trellide taga võib alata. Lya Männiste on Rummu vanglas õpetaja.
"Olen alati just täiskasvanuid õpetada tahtnud," räägib Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keele ja kirjanduse eriala lõpetanud Männiste. "Suurem osa kursusekaaslasi olid Mati Hindi jüngrid, aga mind võis enamasti näha psühholoogiakabineti ukse taga."
Aabitsamees firmajuhiga ühes koolis
Lya Männiste sattumine vanglatööle polnud tegelikult mingi ime, sest enamik Rummu kandi inimesi töötab seal. Kui avastati, et lähikonda on kolinud õpetajaharidusega noor naine, hakati teda keelitama viiesajale karistust kandvale mehele raamatutarkust jagama. Uudishimu oli nii suur, et ta läkski.
Kui aus olla, siis on habrast naisterahvast üsna kõhe tätoveeritud kurikaelte keskel ette kujutada. "Kartnud?" kergitab noor daam küsija õlaväristuse peale kulmu. Enda sõnul pelgab ta küll seda, kui pimedas metsas keegi tal kannul kõnnib, aga vange mitte: "Müüri taga elab sama kirev seltskond nagu vabaduses." Talle meenub aastatetagune emadepäev, kui ta oma ametis veel algaja oli: "Üks soliidne ja ülikonnas mees tuli, lilleõis näpus. Mõtlesin, et ministeeriumiametnik. Hiljem kolleegidelt kuulsin, et kinnipeetav."
Lya Männiste sõnul saab Rummu erikutsekoolist korraliku põhikooli- ja soovi korral ka gümnaasiumihariduse, seda kahes keeles. Veel saab õppida keevitajaks, elektrikuks, katlakütjaks, traktoristiks. "Väga populaarne on õmbleja eriala," lõpetab vanglaõpetaja lihtsamate ametite loetelu. Neile, kel helgem pea ja ärilisi kalduvusi, antakse teadmisi koguni väike-
ettevõtte töö korraldamiseks ja müügiesindaja tööks.
Raamatutarkusest jääb väheks
Mõned tulevad kooli ka aabitsatarkust nõutama: "Tavaliselt mustlased, kes tahavad kirjutama õppida. Kuigi kaua nad enamasti vastu ei pea, sest liitklassis pole kerge teistega sammu pidada."
Tänavu sügisel alustanud 555 õpilasest on kevadeks järel ehk kolmveerand. Osa vabaneb ennetähtaegselt, osa saadetakse mujale. Lya Männiste imestuseks tuuakse sageli põhjuseks ka ajapuudust. "Ütlevad, et mul ei ole aega kooli tulla, nii palju on majandusasju ajada!" See tähendab, et aetakse äri ja hangitakse teed, sigarette, riideid.
Rummu, Murru ja Ämari vanglas kantakse karistust väga erinevate kuritegude eest. Õpetaja arvates on nende algpõhjus alati üks: madal enesehinnang. Seepärast pole lootagi, et vangla kuritegevust vähendaks. Sotsiaaltöötajad upuvad paberitesse, neil pole aega inimesi ära kuulata.
Kinnipeetavad loevad usinasti filosoofilist ja psühholoogilist kirjandust. "Vabanedes on nad hakkamist täis, aga raamatutarkusest jääb praktilises elus väheks," räägib Lya Männiste.
Kuue aasta jooksul on ta leppinud, et vaid paar meest tuhandest suudab elus kannapöörde teha. "Olen siin seni, kuni mul endal on midagi õppida. Eluks ajaks ma ennast trellide taha mõista ei taha."
