Tuhatkond last vaevleb alko- ja narkosõltuvuses
Värske statistika Tallinna kahest turvakeskusest näitab, et eesti lapsi on praeguseks rohkem kui vene peredest pärit lapsi.
„See on erakordne ja üllatuslik näitaja. Võrdluseks: on olnud näiteks aastaid, kus alko- ja narkosõltuvuses vene laste osakaal ulatub 90 protsendini,” kommenteeris Tallinna laste turvakeskuse juhataja Erki Korp. Samal ajal tuli enim lapsi Lasnamäelt ja Põhja-Tallinnast.
Kahe Tallinna turvakeskuse peale abistati möödunud aastal kokku rohkem kui kahtsadat last, kuid tõsiste alko- ja narkoprobleemide küüsis vaevleb Korbi hinnangul pealinnas tuhatkond last ehk ligi viis korda rohkem. „Need on lapsed, kes on vahele jäänud. Kui arvestada seda, et igal lapsel on tavaliselt paarkümmend samade probleemidega sõpra, siis on see arv kindlasti vähemalt nii suur,” märkis Korp.
Õppeedukus paranes
40-kohalisest Nõmme tee keskusest sai mullu abi 93 last, Lilleküla keskuses pakuti abi 155-le. Selle aasta alguses loodi Nõmme teele veel kaheksa kohta lisaks. „Augustis said pooled kohad kahe päevaga täis, varem pole nii kiiret täituvust toimunud,” lausus Korp.
Umbes pooled lastest toob keskusesse politsei, üle veerandi saabub linnaosa lastekaitsetöötaja kaudu. Veidi üle kümnendiku toovad vanemad ja seitse protsenti lastest tuleb ise.
Tagasilangus tabab umbes kümnendikku keskuse hoole-alustest. Oma loo rääkis 16-aastane Reelika, kes viibis keskuses ravil 2008. aasta sügisest kuni 2009. aasta juunini. Kuni augustini suutis tüdruk alkoholist ja narkootikumidest hoiduda, kuid siis hakkas mõlemat uuesti tarvitama.
Sügisest alates käis tüdruk nagu paljud teisedki, kes kesku-ses aastakese viibinud, igal nädal psühholoogi vastuvõtul. Jaanuaris 2010 on ta taas kuni suveni ravil.
„Proovin 9. klassi lõpetada, siit keskusest väljaspool osutuks see ilmselt võimatuks – sõbrad on ümber ja teiseks ma ei viitsinud peaaegu üldse koolis käia,” rääkis Reelika, kelle õppeedukus on keskusesse minekust alates samuti paranenud.
Varem kulus neiul iga päev peaaegu pudel viina või mõnd muud alkohoolset jooki. „Turvakeskust peetakse ekslikult vanglaks või lastekoduks. Kuna juba teadsin, millised tingimused siin tegelikult valitsevad, siis ma tagasituleku vastu eriti ei protesteerinud,” sõnas ta. Palju on huvialategevusi, internetis võib igaüks ette nähtud ajal käia ja näiteks sotsiaalvõrgustike leheküljele pole keskus piiranguid seadnud. „Kui suudan välja saades sõpradest eemale hoida, siis võib kõik korda saada,” oli Reelika siiski optimistlik.
Kommentaar
Ly Kallas,
Põhja politseiprefektuuri komissar
„Võrreldes aastatetaguse olukorraga on vähenenud nende laste osakaal, kelle koduseks keeleks on vene keel. Võib järeldada, et viimastel aastatel on vanemad hakanud rehabilitatsioonile saatma rohkem ka eesti keelt kõnelevatest peredest lapsi. Varem ei tahtnud paljud eesti keelt kõnelevad pered tunnistada, et neil on sellised probleemid. Paljud lapsed jäid ravivõimalusest kõrvale ja ma tean neist mitmeid, kes seetõttu on nüüdseks siit ilmast lahkunud. Kui vaadata narkootikumide tarvitamist, siis kõige enam peeti noori kinni Kesklinna politseijaoskonna territooriumil, kus asub ka Põhja-Tallinn. Samal ajal saab öelda, et Ida politseijaoskonna piirkonnas (sh Lasnamäe) on varem olnud palju narkoalaseid rikkumisi ja oli seda ka 2009. aastal, vaid üks rikkumine vähem kui Kesklinna politseijaoskonna piirkonnas.
Üksi ei ole võimalik sõltuvusega hakkama saada. Oluline on võimaluste olemasolu, avalikkuse tähelepanu osutamine sellele kui probleemile ja info, kuidas ja kust abi saab. Kindlasti ka see, et kui noor ravile saadetakse, siis tegeletakse temaga süvendatult, mitte kiirkorras.
