Tules hävinud Kolgaküla rahvamaja tõuseb tuhast
Esmaspäeva keskpäev: päike sirab pilvitus taevas ja kerge kirmetis on maas. Kolgaküla rahvamaja ehitajad, osaühingu Filkester meistrid peavad tööpausi, et hetk hiljem ronida taas katusele, majja juhtmeid vedama ja korstnat laduma. Ehituse lõpuni jääb neli kuud.
Tunamullu maha põlenud hoonega võrreldes on uus rahvamaja “nihutatud” teest eemale. Mõne minuti autosõidu kaugusel talumuuseumi pidav Kolgaküla seltsi juht Kunnar Vahtras heidab iga päev ehitusjärjele silma peale ja kiidab töömehi, et ollakse kenasti graafikus.
Detsembris katuse alla saanud rahvamaja lõhnab värske puidu järele. Astume läbi köögi näitlejate tuppa, paremale jääb dekoratsioonide panipaik ja esialgu kujuteldav lava. “Vahel on viis meest väljas, vahel kaks,” iseloomustab Vahtras ehitust.
Parasjagu laob pottsepp Sander Jõgi paari meetri kõrgusel punastest tellistest korstnat. Eelmisel kolmapäeval alustas ja loodab kahe nädalaga valmis saada. Jõgi naerab laialt, aga ütleb, et nii kõrge laega ruumis on raske ehitada. Kahjutules hävinud rahvamajal olid ahjud, nüüd tuleb hubasuse loomiseks kamin.
Vanade kavandite alusel
Välisilmelt on uus rahvamaja mahapõlenud hoonega sarnane, sest aluseks võeti ühe külamehe juures tallel hoitud 1930. aastast pärit kavandid, mille Erich Jakobi juhendamisel töötas välja arhitekt August Tauk.
Siseplaneeringut on kohandatud nõnda, et teise kohta paigutatud tualetid ja lükandsein võimaldavad anda väikese nõupidamissaali arvelt ruumi juurde suurele saalile, kasvatades selle endise rahvamaja 196 kohalt 250-kohaliseks. Uuendusena ehitatakse välja ka 100-ruutmeetrine teine korrus kontoriruumide, külalistoa ja arvutite tarvis.
Millega avapeol vallaelanikke ja kaugema kandi rahvast üllatatakse, pole otsustatud. Või mis ringid hakkavad koos käima ja missuguseid pidusid peetakse. “Olekski vaja noort ja tubli rahvamajajuhti,” märgib Vahtras.
Varem pole Kuulsalu valla kõige suurema saaliga rahvamajal palgalist eestvedajat olnud, kuid laste jõulupuude ja teatrietenduste kõrval on ära on nähtud kõik Kuldsed Triod, Meie Mehed, Anne Veskid, Seelikukütid ja Untsakad ning pidudel on alati olnud 100–150 inimest. Viimati kerkis külla ühiskondlik hoone seltsijuhi sõnul 1967.–1969. aastal, kui poisid rajasid suusabaasi.
Suur abi annetustest
•• Rahvamaja ehituse 9,7 miljoni kroonisest eelarvest 890 000 krooni kogunes annetustest, heategevuslikust miljonimängust ning Madis Plakki, Aivar Jürimetsa ja Madis Mühlbachi kolhoosiaegses heinaküünis korraldatud rokk-kontsertidelt, kus käis korraga näppu viskamas tuhat muusikasõpra.
•• Annetusi kasutatakse peamiselt hoone sisustamiseks, ka saavad priitahtlikud abistajad käed külge lüüa kiviaia rajamisel. Ehitusrahast annab Kuusalu vald 7,7 miljonit krooni, riik 1,3 miljonit ning MTÜ Kolgaküla Selts 700 000 krooni. Talumeeste 1931. aastal ehitatud ja aastail 2002–2005 renoveeritud rahvamaja süütajat ei õnnestunud uurijatel kindlaks teha, koidikul mahapõlenud hoone oli kindlustamata.
