Välismaalased võiksid Eestit teada pigem Tallinna vanalinna, kui prostiutuutide järgi. Terje Lepp (EPL arhiiv)

Eilsel rahvusvahelise inimkaubandusvastase võitluse päeval Tallinnas peetud kodanike foorumil leidsid ettevõtjad, et inimeste ostust-müügist tööstuse tegemine on Eesti majandusele kahjulik.

„Selleks et Eestit müüa ja tooteid müüa, on vaja positiivset imagot. Seda me ei saavuta inimkaubandusele, vargustele, narkomaania levimisele kaasa aidates – nii me toetame ainult organiseeritud kuritegevust,” rääkis Eesti turismifirmade liidu nimel liidu esimees Daisy Järva. „Me tahame saada siia raha, teenuste ostjaid, aga mitte Eesti inimeste ostjaid.”

Järva tõi esile, et kui mõelda n-ö vanadele Euroopa riikidele, kangastuvad meil iga riigiga teatud positiivsed kuvandid. „Kui me vaatame Eestit, siis me oleme ainult 20 aastat vabad olnud, meie kuvandi loomine Lääne-Euroopas, et meid üldse kaardile kanda, võtab veel aastaid aega. Ja kui siis meile midagigi negatiivset külge tuleb, näiteks kuritegevus ja prostitutsioon, siis see kõik määrib seda ja hakkab võimenduma. Näiteks Rootsi pressis me ületame uudiskünnist enamasti vaid mõrvade või prostitutsiooniga seoses. Turismitööstuses piisab ühest-kahest intsidendist ja võtab tükk aega, et sellest märgist lahti saada,” selgitas Järva. „Me tahame siia kvaliteetseid turiste, mitte inimesi, kes selliseid teenuseid ostavad.”

Põhjamaade Tai

Foorumil toodi näiteks ka Taimaa, mida seostatakse juba automaatselt seksitööstusega. Seal ei hakanud seksiturismi 19. sajandi lõpul arendama mitte tailased ise, vaid hiinlased, kes leidsid, et seda oleks parem teha Tai inimestega. Nüüd on Tai seisukoht: riik on suure probleemi ees ja riigi tasandil püütakse seksiturismi tõkestada.

„Me ei peaks olema Põhjamaade Tai,” ütles riigikogu liige Reet Roos. „Raha seal küll liigub, aga see läheb kuritegelikele organisatsioonidele.”

Järva lisas: „Kui naine väärtustab ennast ka noorena, kui tal on korralik elukutse, sissetulek, leiab endale kena perekonna, siis ei tekigi sellist varianti.”