Tuvid ja pegasused võitlevad autode pealetungi vastu
Eesti teedele lisandub aastas keskmiselt 75 000 sõiduautot, mis sunnivad linnajuhte üha sagedamini mõtlema, kuidas liiklust piirata ja jalakäijate ala sõidukite eest kaitsta.
Betoonpätsikesed ja poolkerad ehk põrsad, mida kuue aasta eest hakati kasutama kõnni- ja jalgrattateede sõiduteest eraldamiseks, tunduvad nüüdseks tänavapildis sama tavalised kui metallpiirded. Tähelepanuväärsetesse kohtadesse nuputavad kunstnikud erilahendusi.
Heade mõtete linnas Tartus võib eriliste liiklustõkestite otsija suisa vaimustusse sattuda. Nelja-viie aastaga on tänavatele ilmunud hakid, sillad, siilid, kingad, kiivrid, antiiksambad, pegasused, kilpkonnad ning uimane kala. Kõik Tartu kõrgema kunstikooli tudengite töö.
Skulptuuriosakonna juhataja Mati Karmini sõnul on tõkestite valmistamisest kujunenud võistlus, milles osakonna 30 noorest osaleb vähemalt 20, ahvatluseks 2000–3000-kroonine peapreemia. “Mõnel aastal on üsna mitu kuju tulnud,” ütles Karmin.
Liiklustõkesti peab olema lihtsalt toodetav ja vandaalikindel, ideaalne vorm on purunemise vältimiseks teravate nurkadeta. Betoontõkestite kõige suurem “looduslik vaenlane” on talvine lumekoristusmasin. Karmin lisas, et betooni eluiga on kümmekond aastat ja koolivõistlused annavad võimaluse suhteliselt lihtsalt uusi mudeleid toota. Tänavakunsti võiks linnades rohkemgi olla, leidis ta.
Tartus seati viimased kunstipärased liiklustõkestid üles Küüni ja Riia tänava ristmikule uue kaubamaja ette. Rohkesti kohtab neid Raekoja platsi ümbruses ja Toomemäel. Järgmine autode liikumise piiramist eeldav koht on arenev turupiirkond.
“Oleneb, kuidas raha on, aastas ikka korra tellime,” ütles linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistuse peaspetsialist Toomas Henno. “Mida jõukamaks läheme ja peredesse rohkem autosid tekib, seda enam otsitakse võimalusi autoga igalt poolt läbi pugeda.”
Tallinna tänavatel laiutab poolsada matsakat linnatuvi, mille autoriks on Aivar Simson Seakülast. Kui esimesed seitse lindu pandi 2005. aasta suvel tollase linnadisaineri Aavo Ermeli eestvedamisel paika Vabaduse väljakule ja Sõpruse kino naabrusse, kippusid autojuhtid neid kritiseerima, peljates hämaras tõkestite vastu sõitmist.
Valdavalt kesklinna, aga ka Tondi tänavale ja Katleri kanti seatud tuvid on transpordiameti liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna juhataja Vello Lõugase sõnul hästi vastu pidanud ja praegu neist piisab. Üks mitmesajakilone betoonlind on siiski näpatud: “Keegi viis kurgitünni peale raskuseks.”
Märgid ei takista sõitmist
Simsoni kätetöö on näha ka Viimsis, kuhu vald on eelmisest aastast soetanud valla sümboliks vaalapoegi, makstes 9000 krooni kujust. Viimsi valla kommunaal- ja heakorraameti juhataja Indrek Mäeküngase sõnul on vaalad väljas pigem silmailuks vallamaja ees ja kõrval pargikeses, koolimaja juures ja restorani Paat ees.
Simson arvab, et on valmistanud 200–300 erinevat betoon-tõkestit: lisaks tuvidele ja vaaladele karusid, jääkarusid ja siilikujulisi lillepotte Ida-Virumaale. Savimudeli vormimine võtab nädala-kaks, plastiga vormi võtmine kaks-kolm päeva. Lisaks veel betoonkujude lihvimine ja poleerimine. “Tallinna tuvisid jõudsin teha päevas kaks, siis oli keel vesti peal,” meenutas kujur.
Pärnu südalinna Rüütli tänavale ja mereäärsele promenaadile ilmusid suve lõpus merekarbid. “Tegelikult on see üldteada ja tuntud tõde, et märgid ei takista sõitmast,” ütles Pärnu linnaaednik ja keskkonnateenistuse juhataja Kristiina Kupper.
Kuigi Rüütli tänaval olid varem jalakäijatee algus ja lõpp märkidega tähistatud, kippus Kupperi sõnul mõnikord olema ikka nii, et autojuhid ei teinud sellest välja.
Teine probleemne koht oli rannapromenaad, kuhu huvilised kippusid tormiilmaga merd vaatama, ja siis kindlasti autoga võimalikult lähedale. Kupperi sõnul mõeldi liiklustõkestite “nägu“ kavandades esimese asjana merekarpidele, sest Pärnu seostub paljudele merega.
Poole meetri kõrguste teokarpide autor on skulptor Rait Pärg, vormi valati teod Kiili Betoonis.
Rakvere tarvakesi maalivad lapsed
•• Rakvere liiklustõkestiteks on sümbollooma tarva järgi 2004. aastast tarvakesed, mida pääsevad korra aastas juuni algul linnapäevade aegu kirjuks võõpama kümme võistlusega valitud last, ütles reklaamikonsultant-kunstnik Jule Käen.
•• Esimesed tarvakesed pandi üles keskväljakust bussijaama juurde viivale jalakäijate promenaadile, praeguseks on neid linna peal 30 – lisaks Vilde tänaval sotsiaalkeskuse juures ja Parkali parklas. Tarvakese mudelit aitas välja töötada toonane linnaarhitekt Oliver Alver.
•• 150-kilosed rõõmsad kirjud elukad on Käeni hinnangul “suhteliselt hästi vastu pidanud”. Tarvakeste kõrvalt pole kuhugi kadunud betoonpätsid ehk põr-sakesed.
•• 9500 elanikuga Keila kasutab tervisekeskuse ees ja keskväljakul liiklustõkestitena lillepotte.
