Ukraina ja Süüria kriis ei kõiguta Eesti pagulaspoliitikat

Eesti võtab siiani EL-is vastu kõige vähem pagulasi ja meie menetlusreeglid on liiga paindumatud.

Eile ilmunud pagulasabi aastaraamat juhib taas tähelepanu Eesti jäigale pagulaspoliitikale, mille järgi aitame pigem humanitaarabiga ja hoiame pagulaste hulga võimalikult väikse. Praegu on maailmas tagakiusamise või sõja tõttu oma kodumaalt lahkunud umbes 17 miljonit inimest. Eesti on aga aastate jooksul vastu võtnud ja pagulaseks tunnistanud ainult ligikaudu sada inimest. Siia soovitakse teiste maadega võrreldes vähem tulla, kuid asi ei ole üksnes Eesti populaarsuses, sest taotluste arv suureneb palju kiiremini kui positiivse otsusega lõppenud juhtumite osakaal.

Eesti rahuldab vähe taotlusi ja jäikus peegeldub ka menetluse detailides. Üks näide on varjupaigataotlejate tööõiguse piiramine, mille puhul käsib direktiiv varjupaigataotlejad tööturule lubada 12 kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Eesti on seda direktiivi seni maksimaalselt rakendanud ja oodanudki aasta. Paljudes teistes riikides on aga kõnealust aega lühendatud, näiteks Soomes on see kolm kuni kuus kuud ja Rootsis ei tulegi oodata. 2016. aastaks peaks aga ooteaeg jõudma uute direktiivide tõttu kuue kuuni.