Ülikoolid loobuvad tudengite loengusse meelitamisest
Nii Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) kui ka Tartu ülikool on jõudnud arusaamisele, et tudengeid pole mõtet sundida loengutes käima ning palju parem õppevorm on iseõppimine või e-õpe.
TTÜ õppeprorektor Jakob Kübarsepp tunnistas, et üldiselt on tõestatud, et loengud on kõige väiksema efektiivsusega õppevorme ning pärast esimest kursust paljud kohal enam ei käi.
Kübarsepa sõnul katsetavad nad sellel aastal siiski esmakursuslastega loenguskäimise kohustust. “Kuna keskkoolist tulles on raske ülikooli rütmile üle minna, on esimesel semestril loengutel käimine kohustuslik. Hetkel näitab õppejõudude tagasiside, et tegemist on positiivse muutusega.”
Tartu ülikooli õppeosakonna juhataja Siret Rutiku sõnul puudub õppekorralduseeskirjas lause, mis nõuaks loengutes kohal käimist ning võimaldaks seetõttu tudengi ülikoolist välja heita. Nõue kehtis Tartu ülikoolis kuni selle aastani esmakursuslaste osas, keda loenguist puudumise eest oleks võinud eksmatrikuleerida.
“Üldiselt on võimalik, et kui tudeng suudab iseseisvalt omandada materjali ning oskab eksamil tõestada vajaminevate teadmiste olemasolu, saab ta aine läbitud probleemideta,” lisas Rutiku.
Jakob Kübarsepa sõnul läheb ühe enam õppejõude TTÜ-s seetõttu üle e-õppele, kus materjalid ning loengud on üleval internetis. “Paratamatu on ka see, et mida paremad materjalid on internetis, seda vähem tulevad tudengid loengusse. Kohustuslik on veel vaid seminarides ja praktikumides osalemine, kuid ka siin võib märgata tendentsi, kus osa asju on võimalik iseseisvalt kodus teha,” nentis Kübarsepp.
Nõnda ei ole sugugi haruldane vaatepilt, kus õppejõul tuleb loengut pidada pooltühjale auditooriumile. Näiteks sotsiaalteaduskonnas, kus mitmele ainele on registreerunud ligi sada tudengit, käib loengul heal juhul vaid neljandik õppureid. Ka näiteks esimese aasta üldainete puhul, mis on kohustuslikud enamikule sotsiaalteaduskonna tudengitele ning kus loengut peaks kuulama 400–500 noort, vihiseb laudade vahel tuul.
Tänavaküsitlus
•• Kuidas üliõpilased õppimise ja samal ajal tööl käimisega hakkama saavad? Kui raske on ületada riigieelarvelise koha lävendit?
Berit, 21
•• Minul on olnud selline periood, kui töö sõi ära kogu kooliskäimise aja. Ma ei kujuta ette, et ma ei käiks tööl – arvan, et see oleks liiga hea! Pigem käiakse tööl täiskohaga ja koolis nii palju, kui jõutakse. Ei tahaks küll öelda – mine õpi seal, kuhu saad tasuta kohale, sest siis on poole vähem probleeme –, aga täpselt nii see on.
Gerli, 19
•• Mõnel erialal on liiga kõrge lävend, keskkonnakorralduse erialal oli näiteks väga kõrge. Mina ei valinud seda ala sellepärast, et ma poleks sinna sisse saanud. Käin kooli kõrvalt natukene tööl, töötunde küll täis ei saa, raha ka eriti ei saa, aga pisut taskuraha ikka. Esimese semestriga on meie kursuselt kolm inimest välja kukkunud. Eks see on õpilaste endi süü – ei viitsita õppida.
Reimo, 21
•• Õppetoetust saab hästi väike osa üliõpilastest ja üldjuhul need, kes on tasuta kohtadel. Eriti raske on tasulistel üliõpilastel, kes peavad maksma ka oma õppemaksu. Meid oli eelmisel aastal 135, alles on 85. Raskeks läheb, ei kujutata ette, mida tähendab õppida ja tööd teha korraga.
