USA-s raamatuid müünud tudengid kiidavad kogemust
Raamatukomplekte tuli ukselt uksele käies pakkuda kuus päeva nädalas, mõnikord lausa 15 tundi päevas. “Kui teha neli kuud järjest igal päeval üle 12 tunni tööd, siis teenib väga hästi, aga seda eeldusel, et enda üle on väga hea kontroll,” nentis West Palm Beachil töötanud Meos. “Ärkad hommikul kell kuus üles – mitte viis minutit hiljem –, sööd, enne kaheksat oled juba tööl ja töötad hilise õhtuni.”
Annab väärt elukogemuse
Roosimaa kinnitusel sai alles suve lõpuks selgeks, millised inimesed kõige tõenäolisemalt raamatutest huvituvad. “Saime alles lõpus pihta, kuidas ja kellele kõige paremini müüa,” sõnas ta. “Käisime iga päev umbes saja ukse taga, kolmekümnes kohas saime raamatuid tutvustada ja võib-olla ainult kaks perekonda ostsid,” ütles Roosimaa. “Kõige hullem tööpäev oli hommikul kella kaheksast südaööni välja,” nentis ta.
Kui eelmisel aastal käis Ameerikas müügitööl vaid sadakond eestlast, siis sel suvel müüs mere taga raamatuid juba 250 inimest. Umbes kolmandik eestlastest otsustas pingelise töö katkestada ja sõita tagasi Eestisse, Florida piirkonnast lahkusid rohkem kui pooled. “Ühel hetkel oled sa keset suvalist linna Ameerikas, kodust kaugel, sul pole elukohta ja töö on pingeline psühholoogiliselt on see raske,” lausus Roosimaa. “Lisaks töötegemisele oli see ka enesekasvatamine, enda ja teiste tundmaõppimine – see oli kõige raskem suvetöö, mida teha.”
Noored ei saanud tööpiirkonda ise valida, aga Ameerika põhjaosas töötanutel olid paremad võimalused. “Põhjaosas polnud neil kolme orkaani järjest nagu meil ja seetõttu teenisid inimesed seal paremini,” ütles Roosimaa. “Igal pool oli muidugi ka neid, kes jäid kokkuvõttes miinustesse.”
Meos ütles, et pingetest ja ebaõnnestumistest ei pääsenud keegi. “Probleeme tuli igal sammul ette,” nentis ta. “Jätsin päevasel ajal oma jalgratta täiesti korralikus linnaosas tänavale ja läksin viieks minutiks majja raamatuid tutvustama. Kui ma välja tulin, oli minu kole, 15 aastat vana ratas, millele oli korv külge monteeritud, ära varastatud,” rääkis Meos. “Olin kodust 10 miili kaugusel, suur kott raamatutega seljas lõpuks hakkasin suvaliste inimeste käest ratast küsima. Sain ka.”
Tema sõnul oli kõige keerulisem suve keskpaiku, kui kojusõiduni oli jäänud kaks kuud. “Kui olime Ameerikas piisavalt pikalt olnud, et töö pooleli jätta, tekkis küll tunne, et enam ei jaksa ja enam ei taha,” ütles ta. “Hiljem läks see üle, sest nägime, et oleme midagi ikkagi saavutanud.”
Ka Roosimaa sõnul oli suvine müügitöö väärt kogemus. “Pärast sellist kogemust on tunne, et olen absoluutselt kõigeks võimeline,” kinnitas ta. “Paljud ütlevad, et nad tulevad tagasi, ei muretse enam pisiasjade pärast, ei karda teistega suhelda ega midagi.”
130 aasta pikkune traditsioon
USA firma Southwestern vahendab tudengite suvist raamatumüüki juba üle 130 aasta. Igal suvel käib Ameerikas raamatuid müümas enam kui 3000 üliõpilast kogu maailmast.
Eesti tudengid on müümas käinud alates 2000. aastast, kui programmis osales kaks eestlast. Tänu nende edukusele on praeguseks programmis osalevate Eesti noorte arv kasvanud 250-ni.
Programmi eesmärk on aidata tudengitel suvevaheajal raha teenida. Noored müüvad õppimisega seotud kirjandust, näiteks teatmeteoseid lastele ja kooliõpilastele.
Reisi- ja majutuskulud tuleb tudengitel endil kanda.
Üle kogu Ameerika jaotatud tudengid teenivad nelja kuu jooksul keskmiselt 38 000 krooni, päevapalgaks teeb see umbes 1470 krooni.
