Iga üürnik peab arvestama, et internetist leiab tema kohta palju infot. Näiteks võib korda armastav korteriomanik langetada negatiivse otsuse Facebooki üles riputatud nn läbupiltide põhjal. „Omanik võib teha subjektiivse otsuse ükskõik mille järgi, sõltuvalt tema tolerantsusest ja moraalsest palest. See on tema õigus,” ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ja lisas, et Facebooki kasutatakse pigem selleks, et vaadata, kas on mõni ühine tuttav, kellelt võiks rohkem taustinfot küsida. Kinnisvarabüroo Uus Maa konsultandi Eve Kaunise sõnul kasutatakse tausta uurimiseks esmalt googeldamist, samuti vaadatakse läbi suhtlusportaalid ning kindlasti ka maksehäireregister ja Ametlikud Teadaanded.

Kinnisvarafirma esindajate sõnul on taustauuringute tellimine muutunud viimasel ajal sagedasemaks. Enamasti aga teevad seda omanikud ise. „Ütlesin kahele huvilisele ei, kui olin nende kohta teinud päringu Krediidiinfo eraisikute maksehäirete registrisse,” ütles Mustamäel kolmetoalisele korterile üürilist otsinud Olari (36). See on küll tasuline teenus, kuid tema sõnul väga väike kulutus võrreldes võimalike sekelduste ja tekkida võivate võlgnevustega. „Olen alati internetis üürilise tausta uurinud, sest tagatisraha ja ettemaksu summa ei pruugi katta tekitatud kahju ja vaeva,” põhjendas ta.

Maakler hindab riske

Kaunise sõnul tunnevad üürile andjad kahtlemata suurt huvi üürniku tausta vastu. Soomani väitel on see trend just sellel aastal süvenenud, kuna eelnenud majanduskriisi tõttu on üüriturule tekkinud rohkem petiseid. Paljud on seda omal nahal kogenud või siis teiste käest kuulnud.

„Maaklerid kindlasti inimeste järele ei nuhi ega hakka sellega ka tegelema. Samuti ei otsi me klientide kohta fotosid ega anna nende kohta hinnanguid,” kinnitas Sooman. Küll aga tehakse kliendi palvel päringud Krediidiinfosse ja maksehäirete registrisse ning uuritakse Ametlikest Teadaannetest, kas üüripinnast huvitatud eraisikul või firmal on makseraskusi, tasumata nõudeid või tema suhtes on algatatud pankrotimenetlus. „Kui inimene on krooniline võlglane ning on näha, et ta elab üle oma võimete, tasudes uute laenudega eelmisi, siis on ta korteriomaniku jaoks riskantne üüriline ja selge ohu märk,” ütles ta.

Omanikud sahkerdavad ka ise

Soomani sõnul on loomulik ja mõistetav, et inimesed kaotavad töö, nende ettevõte läheb pankrotti ja seetõttu võivad tekkida võlgnevused. Paraku on ka palju pahatahtlikke inimesi, kes kolivad pidevalt iga paari kuu tagant ühest üürikorterist teise, jättes endast maha maksmata arved ja üüritasu. Selliste krooniliste võlglaste tekkes on süüdi ka kinnisvaraomanikud, kes jätavad üüritulu maksuametile deklareerimata. Kui näiteks eelmise aasta üüritulu on deklareerimata, siis ei saa võlglaselt kohtu kaudu maksmata arveid tagantjärele välja nõuda. „Sa võid ju endise üürilise peale karjuda ja teda ähvardada, palju tahad, kuid temal on kama, sest ta teab, et sa ei lähe kohtusse oma õigust taga nõudma, kuna saaksid siis ka ise maksuametilt karistada,” tõdes Sooman.

Kaunis soovitab kindlasti sõlmida üürilepingu ja kirjaliku korteri üleandmise-vastuvõtmise akti, kus on kirjas korte-ris asuv inventar ja selle turuväärtus.

Üüriturg on muutunud aktiivsemaks

•• Sügise alguses muutub üüriturg aktiivsemaks, kinnitas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. Turgu on elavdanud tudengid, kuid rohkelt on ka selli­seid inimesi, kelle ainsaks võimalikuks koduks ongi üürikorter. Need on inimesed, kes ei julge või ei saa praeguse majandusliku olu­korra tõttu laenu võtta.

•• Üürihinnad on viimasel poolaastal veidi tõusnud, kuid võrreldes 2007. aasta kõrghooajaga on need endiselt ligi kaks korda madalamad.