“3+2 süsteemi üheks põhi-

ideeks on soodustada (ülikoolidevahelist) liikumist,” ütles Euroopa Sotsiaalfondi projekti “Ülikoolilõpetajate konkurentsivõime suurendamine õppetegevuse kvaliteedi arenduse kaudu“ õppekavaarenduse alaprojekti juht Elis Vengerfeldt. Tema sõnul eeldati, et bakalaureuseastme lõpetaja leiab erialast tööd ning et nelja-aastane õpe jaotub ühtlaselt viie aasta peale.

Tegelikkuses on toimunud hoopis vastupidised protsessid. Vengerfeldt tõi peamiste kitsaskohtadena välja liiga tiheda õppekorralduse ja ainepõhisuse. Lisaks on tudengi liikumisvabadus piiratud (näiteks välisülikoolidesse õppima minnes), praktikakorraldus on nõrk ning lõpetajate seotus tööturuga ebaselge.

Suurem koormus

Eelmisel aastal TÜ geenitehnoloogia kolmeaastase bakalaureuseõppe lõpetanud Anna-Liisa Prangli sõnul on uue süsteemi suurim viga suurenenud õppekoormus, sest senine nelja-aastane õpe suruti kokku kolme aasta peale. “Õppisime pea sama palju kui nelja-aastases süsteemis, kuid saime selle eest vähem ainepunkte,” rääkis Prangli.

Neiu sõnul ei olnud uues süsteemis iseseisvat praktilist tööd ette nähtud, kuid ei tudengid ega õppejõud kujutanud kraadi omandamist ilma selleta ette.

“Kevadsemestril lõpetasin koolitöö kella 8–9 ajal õhtul,” ütles Prangli ja lisas, et kohustuslikust õppest ülejäänud aja veetis ta laboris praktikal. Nelja-aastase õppe tudengid said aga lõputöö jaoks vajalikku laboratoorset praktikat rahulikumalt teha, sest neil olid selleks ajaks teoreetilised ained enamjaolt läbi. Kolmeaastane bakalaureusõpe ei anna teadus-

kraadi, ilma selleta on aga Prangli kinnitusel geenitehnoloogil väga raske, kui mitte võimatu, erialast tööd leida. Edasi magistriõppesse kõik aga ei mahu.

Vengerfeldti sõnul ei ole 3+2 süsteem siiski lootusetu. “Meie ülesanne on nendele kitsaskohtadele tähelepanu juhtida ning muutmiseks ettepanekuid teha,” ütles ta.

Uuring ülikoolides

•• 3+2 süsteemi uuring valmib kuue Eesti avalik-õigusliku ülikooli projekti raames, kus selgitatakse kõrgkoolide lõpetajate konkurentsivõimet. Lõplik kokkuvõte valmib sügiseks, kui intervjuud ka Eesti maaülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja Tallinna ülikooli üliõpilaste ja õppejõududega on läbi viidud ja analüüsitud. Seejärel teevad projekti läbiviijad ettepanekuid süsteemi parendamiseks nii haridus- ja teadusministeeriumile kui ka ülikoolidele.