Vabaduse eest võidelnute monument jõuab Pärnusse

Monumendi püstitamise eest võidelnud Leo Tammiksaar on tulemusega rahul Sõjameeste mälestussammas avatakse pidulikult eeloleval pühapäeval

Täna jõuab Pärnusse Teises maailmasõjas Eesti iseseisvuse eest võidelnud sõjameestele püstitatav monument, mis avatakse pidulikult sel pühapäeval.

“Arvan, et see on päris väärikas asi,” ütles monumendi kavandi autor ja projektijuht Kuno Raude. “Mehed on seda sündmust 12 aastat oodanud.”

Pühapäeval Pärnu Vabaduse pargis avataval mustast soome graniidist monumendil on kiri “II maailmasõjas Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnuile”. Monumendil on ka Eesti vabadusristi ning II maailmasõjas Nõukogude Liidu vastu võidelnute sõjaväevormi revääril olnud märki – mõõka hoidvat raudkätt ja E-tähte – kujutav messingreljeef.

Järjepidevuse sümbol

“See reljeef sümboliseerib Eesti vabadusvõitluse järjepidevust,” lausus Raude.

Esialgu soovisid monumendi püstitajad kirjutada sellele ka teksti: “Eesti aladel on peetud ida vastu 39 sõda. Neljakümnes sõda on praegu käimas. Au ja kuulsus neile, kes oma elu ja tervist on jätnud võitluses Eesti eest! Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots, 18. augustil 1944”.

Veel oktoobri algul saatis justiitsminister Ken-Marti Vaher Pärnu linnavalitsusele kirja, milles soovitas toetada soovi Uluotsa tekst ikkagi kivisse raiuda, kuid linnavalitsus ütles, et seda pole enam võimalik teha.

Kuno Raude tõdes, et paraku on Saksa vormis teeninud eestlaste meenutamine endiselt delikaatne teema ja see tekst polnud linnavalitsuse meelest sobiv.

Mullu suvel suurt vastukaja tekitanud, Saksa vormis sõjameest kujutava samba püstitamist korraldanud Leo Tammiksaar pidas uut monumenti päris heaks. Ta märkis, et esialgu pakkus linnavalitsus samba asendusena äärmiselt tagasihoidlikku kivi äärmiselt tagasihoidlikus paigas äärelinnas, kuid praegune koht on väärikas.

Eelmine sammas hoiul

Mullu maha võetud endiste sõjameeste püstitatud sammas seisab siiani linnavalitsuses hoiul. “Ega seegi uuesti püstitamata jää, kuid see saab asuda vaid eramaal,” lausus Tammiksaar.

Kaitseliidu Pärnu maleva hoone vastu Vabaduse parki püstitatav Tallinna Liiva kalmistu kiviraide töökojas valminud 4,5-tonnine mälestusmärk on 2,85 meetrit kõrge ja 1,2 meetrit lai.

Raha samba püstitamiseks andis Pärnu linnavalitsus ja valitsus reservfondist. Kokku maksab monumendi püstitamine kuni 90 000 krooni.

Eile käisid Pärnu linnavalitsuse esindajad Tallinnas kiviraide töökojas sammast üle vaatamas.

Pühapäevasele avamisele sõidavad Pärnusse vabadusvõitlejate ja Memento esindajad kõigist maakondadest. Kutsutud on ka kõik tähtsamad riigitegelased. “Siiani on vaid vabariigi presidendi kantseleist teatatud, et president ei saa avamisele tulla,” ütles Kuno Raude.

Saksa sõdur Pärnu pargis

Mullu juulis püstitasid vabadusvõitlejad omaalgatuslikult Pärnusse Vabaduse parki Saksa sõjaväe mundris sõduri pronksbareljeefiga samba, mis seisis seal vaid üheksa päeva.

Sõduril oli seljas Eesti leegioni tunnustega vorm, rinnal püstolkuulipilduja, mille toru sihib itta. Ausambal oli kiri “Kõigile Eesti sõjameestele, kes II Vabadussõjas langesid kodumaa ja vaba Euroopa eest 1940–1945”. Edaspidi plaaniti see asendada kolme-nelja- meetrise pronkskujuga.

Linnavalitsus käskis bareljeefi ja tekstitahvli mullu pargist ära viia. Anneli Ammas