Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress
Novembri lõpus teatas Tartu maakohus hirmuäratavast juhtumist asenduskodus. Nõgeste püksi pistmine, näppude uste vahele löömine, laste külma kätte jätmine – kõik kõlas justkui kurja võõrasema muinasjutust. „Ütluset on kirja pandut minu sõnade järgi tõeliselt,” kirjutab 12-aastane tüdruk lapsele omase nurgelise käekirjaga ülekuulamisprotokollile alla ja lööb lahti kõiki šokeerinud kohtuloo asenduskodus toimunud süsteemse väärkohtlemise kohta. Laura pole laps, kelle pilt ehiks tavakoolis parimate õpilaste stendi või keda peetaks hea peaga õpilaseks, tal ei ole veel ka päris enda allkirja, mistõttu kannab šokeeriv ülestunnistus samamoodi nurgelises kirjas eesnime. Ta käib õpiraskustega lastele mõeldud koolis ja teda peavad teised tubliks sportlaseks ja väga abivalmiks tütarlapseks, kuid kes samal ajal on väga raske laps. Eelkõige lapsepõlve pärast, mille tingimused viisid neli aastat varem emast lahutamiseni. Ema oli ühes Ida-Eesti väikelinnas üle linna tuntud alkohoolik, kes elas järjest vahetuvate meessõprade juures ja lastetoetustest elatudes selle enamasti alkoholile. Laura oli neljast õest-vennast noorim ja seetõttu veeti teda ühest joomaurkast teise kaasa.
« Avalehele 22 Kommentaari