Vald nihutab merd maja jalust
Harku vald näitab üles visa järjekindlust, et muuta lubatavaks kahe elamu ehitamine Suurupi randa, merest vähem kui saja meetri kaugusele.
Uus võim ja võimalused
Harku valla vastvalitud volikogu arutas mullu 19. detsembril muude pakiliste asjade kõrval ühte veel pakilisemat – erakorralisena istungi päevakorda lülitatud Ene Krillo taotlust Kalama 1 kinnistu ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamiseks. Volikogu otsustas, et esitatakse taotlus keskkonnaministrile.
Uue volikogu ehituskomisjoni esimeheks valiti AS-i Elke International juhatuse esimees Andres Tamm. Juhtumisi oli just tema juhitav firma see, kes müüs ehituskeeluvööndisse jääva Kalama 1 kinnistu paar aastat tagasi selle praegustele omanikele.
Kinnistu on ilus ja hea, probleem on vaid selles, et ainult kinnistu ühte tagumisse nurka tohib ehitada. Ülejäänud maa jääb mereäärsesse sajameetrisse ehituskeeluvööndisse.
Nihutavad merd
Kinnistul omaniku esindaja Ene Krillo tunnistas, et maatükki ostes andsid müüja ja vald “ikka ka teatud lubadusi, et sinna võib maja ehitada”.
Mullu detsembris jõudis vallavalitsusse ootamatult uus kinnistu kontrollmõõdistamise aruanne. Sellel on merepiir nihkunud kaugemale kui maa-ameti digikaartidel ja kaugemale, kui mõõdeti 1998. aastal looduses. Kui meri on kaugemal, on kaugemal ka ehituskeelu-vöönd.
Meri polnud siiski piisavalt nihkunud – ikkagi jäi kavandatav eramu osaliselt keeluvööndisse. Sellele vaatamata andis vallavalitsus ehitusloa maatüki kaugemasse nurka maja ehitamiseks. Ehitus läks lahti.
Neil päevil vastas valla palvele ehituskeeluvööndit nihutada ka keskkonnaminister Villu Reiljan. Tema vastus oli eitav.
Ene Krillo ütles, et pole ministri vastusest midagi kuulnud. Tema olevat saanud vaid vallavanema kirja, mis viitab keskkonnainspektsiooni ettekirjutusele. Vallavanem kirjutab kahest võimalusest: keeluvööndisse jääv majaosa lammutada või taotleda keskkonnaministrilt keeluvööndi vähendamist.
Krillo sõnul on ta nüüd vallas sügavalt pettunud ega oska olukorda lahendada. “Majal on juba teine korrus valmis, kuidas me lammutame sellest tüki ära?” ahastas ta.
Valla ehituskomisjoni esimees Andres Tamm keeldus kommentaaridest.
Eelmine omanik püüdis ehitada
Kalama 1 kinnistul kahe elamukrundi moodustamiseks detailplaneeringu algatamise tellis vallalt 2001. aasta oktoobris AS Elke International. Tollane vallavalitsus moodustas komisjoni. Komisjon koostas akti, milles seisab, et katastriüksus on registreeritud 1998. aastal maaüksuse plaani alusel, mille järgi pole maal ühtegi ehitist. Komisjon lisab: “ilma mingite selgitusteta on novembris 2000 koostatud uus katastriüksuse plaan juba registreeritud katastriüksuse kohta. Sellele plaanile on kantud kaks hoonet ja üks vundament.”
Kust ilmusid välja fantoomvundament ja -hooned? Ehituskeeluvööndisse on lubatud ehitada vaid ühel juhul – siis, kui seal juba on hoone või vunda-ment, mille saab taastada.
Komisjon hävitas selle lootuse halastamatult. Ko-misjon leidis sealt “täielikult hävinud vundamendi jäänuseid, mida ei ole võimalik rekonstrueerida”, osaliselt säilinud raudbetoondetaile, millele kunagi võis toetuda hästi väike suvine müügikiosk. Detailplaneerimist ei algatatud.
Kelle oma on krunt?
2001. aasta juunis müüs AS Elke International maatüki OÜ-le Nemor System. Selle firma omanik oli USA-s Delaware’i osariigis registreeritud off-shore firma, keda esindasid volituse alusel Ene Krillo ja Annika Eesmaa – maksuprobleemides muusikaärimehe Lauri Laubre sekretär. 11. detsembril 2002 muutis Nemor System oma ärinime OÜ Kalama Projektiks.
