Valitsus kaalub koroonaohu vähendamiseks eriolukorda
Täna hommikul Stenbocki majas kogunev valitsuse istung tuleb ilmselt viimaste aastate kõige tõsisemas meeleolus. Koroonaviiruse ülemaailmne levik on haaranud endasse ka Eesti ja valitsusel seisab ees oluline küsimus: kas kuulutada välja eriolukord?
Haridusminister Mailis Reps oli eile esimene, kes avalikkuse ees ütles, et valitsus kaalub sellist varianti. „Juhul kui valitsus sellise otsuse teeb, siis on meil võimalik juba öelda, mida võib ja mida ei tohi teha,” ütles haridusminister ERR-ile.
Vastavalt hädaolukorra seadusele on valitsusel õigus nakkushaiguse levikust tingitud hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukord.*
Peaministri büroo juhi Johannes Merilai sõnul ei ole valitsus aga eriolukorra kehtestamist seni põhjendatuks pidanud, kuid valitsuse tänasel istungil arutatakse, kuidas tagada viiruse levikuga seotud olukordade tõhusam lahendamine ning korraldada riigi ja omavalitsuste koostööd.
Ühtsem juhtimine
Täna hommikul pärast valitsuse istungit astub peaminister Jüri Ratas riigikogu ette, et esineda poliitilise avaldusega koroonaviiruse leviku kohta. Juba eile sõnas ta samas saalis seistes, et tal on täna plaanis esitada valitsusele mitu ettepanekut, millega koroonaviiruse levikust põhjustatud probleemidega paremini toime tulla.
Esmalt sõnas Ratas, et ta kavatseb teha ettepaneku juhtimisstruktuuri tõhustamiseks. Teadaolevalt ei plaani Ratas kehtestada eriolukorda, kuid kui teised ministrid peaksid avaldama selleks põhjendatud survet, võib hommikune arutelu sinna välja jõuda. Suure tõenäosusega esitab Ratas kolleegidele ettepaneku moodustada valitsuskomisjon, mis peaks hakkama juhtima koroonaviiruse leviku mõjudega tegelemist.
Teadaolevalt ei plaani Ratas kehtestada eriolukorda, kuid arutelu võib sinna välja jõuda.
Kuigi riigikantseleist ja eri ministeeriumidest on saadetud inimesi terviseametile appi viiruse levikut ohjeldama ja jälgima, on valitsus ja eri ametkonnad seni üsna eraldi. Valitsuskomisjoni loomisega toodaks koroonaviiruse levimisega seotud otsuste langetamine komisjoni kätte, et jõujooned oleksid vähem laiali pillutud.
Teine mõte, mille Ratas riigikogu ees välja käis, oli see, et ära tuleks jätta kõik Eesti-sisesed üritused, kus on üle saja osaleja. „Kõik üritused, kus on sada või rohkem inimest, on täna väga selge soovitus, et pigem neid ei peaks korraldama,” sõnas Ratas.
Kuivõrd kogunemispiirangute kehtestamine ei ole ilma eriolukorrata niivõrd üheselt selge ja lihtne, on tõenäoline, et Ratas esitab valitsuse soovituse, et massilisi kogunemisi ei toimuks. See aga ei kohusta kedagi nõuannet järgima. Küll aga, kui valitsus otsustab siiski kehtestada eriolukorra, saab ka suurte rahvakogunemiste kohta teha jõulisemaid otsuseid.
Iga valdkond eraldi
Eile hakati ette valmistama neid ettepanekuid, mida täna valitsuses arutatakse. Eri ametkonnad said ülesande arutada, mida peaks oma valdkonnas tegema. Näiteks arutas õppetööga seotud küsimusi haridusministeerium, kultuurisündmusi puudutavaid probleeme kultuuriministeerium jne.
„Mis puudutab üle 100 inimest koondavate sündmuste tühistamise soovitust, siis see tähendab siiski haridusasutuste kontekstis esialgu seda, et soovitus on jätta ära koolides või mujal toimuvad õpilasüritused, kuhu kogunevad eri koolide õpilased, mitte seda, et need koolid, kus käib üle saja õpilase, peaksid tegevuse ajutiselt peatama,” selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm.
Homme toimub Tondiraba jäähallis tänavuse kevadtalve suurkontsert, kui tuhandete inimeste ette astub Venemaa superstaar Filipp Kirkorov. Peale rahvakogunemise suuruse kannab endas eraldi riski seegi, et palju külastajaid tuleb välismaalt, peamiselt Lätist ja Venemaalt. Kontserdi korraldaja Zoja Gori sõnul oleks sellise ürituse ärajäämine tohutu tagasilöök.
Homme toimub Tondiraba jäähallis tänavuse kevadtalve suurkontsert, kui tuhandete inimeste ette astub Venemaa superstaar Filipp Kirkorov.
„Ausalt öeldes on see väga halb olukord. Ma loodan, et kontsert toimub kõigest hoolimata. Selle korraldamiseks on nähtud aasta aega kõvasti vaeva ja on lihtsalt ebareaalne kõik ühe päevaga ära jätta. See oleks tohutu tagasilöök meelelahutusärile. Isiklikult ma ei näe vajadust selle ürituse ära jätmiseks, sest meil ei ole nii palju nakatunuid kui Itaalias,” ütles Gor. Ta kinnitas, et kontserdile tuuakse desinfitseerimisvahendid ja seal kasutatakse termokaameraid, et palavikus inimesi tuvastada.
Üldiselt pole veel tekkinud ühtset seisukohta paljude külastajatega ürituste korraldamise kohta. Näiteks Eesti tööandjate keskliidu iga-aastane suurim tööandjate konverents „Tuulelohe lend 2020” toimub ja veel eilegi saadeti osalejatele kutseid. Samamoodi antakse täna üle EY Eesti aasta ettevõtja auhind. Seevastu näiteks Kaubamaja jättis oma 60. sünnipäeva üritused ära, teateid loobumistest või ürituste edasilükkamisest tuleb iga päev mitu.
Tööandjate keskliidu iga-aastane suurim tööandjate konverents „Tuulelohe lend 2020” toimub.
Tartu ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar ütles, et peaministri ettepanek üle saja osalisega üritused tühistada puudutab ilmselt siiski neid, kuhu tuleb inimesi ka välismaalt.
„Ilmselt pidas ta silmas, et jäävad ära üritused, kuhu tulevad inimesed väljastpoolt Eestit. Küsimus on ilmselt selles, et nii palju kui võimalik püüame hoiduda uusi juhte sisse toomast ja vältida viiruse võimalikku kohalikku levikut. Üritus on ikkagi siis, kui keegi seda korraldab. Arvan, et Tallinna-Tartu rongis on ka nädalavahetusel sada inimest. Üritus on minu arvates ikkagi see, kuhu on kutsutud välismaalased – et vältida viiruse sissetoomist,” selgitas Lutsar.
Seega Lutsari seisukoha järgi ei peaks ära jääma teatrietendused, kinoseansid ega muud kohalikud üritused. „Lõpuks teeb otsuse ikkagi valitsus, aga minu arvates teatreid, kinosid ega lasteaiapidusid see ei puuduta,” ütles Lutsar.
Teatrid etendusi tühistama ei rutta
Teatriliidu esimees Ain Lutsepp märkis eile, et kui saja inimese piirang siiski peaks teatritele kehtima, siis tuleb tegutseda valitsuse otsuse järgi. Veel teatrid etendusi ei tühista, selleks oodatakse ära kindel korraldus.
„Praegu ei ole ju veel midagi otsustatud – see on minu teada alles homne [tänane] otsus. Mis edasi saab ja kuidas see käima hakkab, ei oska öelda. Olukord on paraku selline,” nentis Lutsepp.
Draamateatri turundusjuht Tanel Tomson ütles, et peaministri ettepanek on üsna värske ja teater teeb ühe käigu korraga. „Vaatame, mida valitsus nüüd ütleb ja ette kirjutab, siis langetame otsused. Nii nagu teised etendus- ja kontserdiasutused ootame meiegi, millise seisukoha valitsus võtab,” kommenteeris Tomson Draamateatri edasist tegevust.
Seni on terviseamet esitanud nõuded vähemalt 1000 osavõtjaga üritustele ja see pole Tomsoni sõnul teatritegemist veel otseselt puudutanud. „Kui ühel õhtul toimuvad etendused ka kõigil meie kolmel laval, st suures, väikses ja Maalisaalis, jääks meie maja publikuarv siiski alla 1000 inimese,” ütles Tomson.
* muudetud 12.03 - Artikli esialgses versioonis oli ekslikult kirjas, et vastavalt eriolukorra seadusele on nakkushaiguste tõkestamisega seotud eriolukorra välja kuulutamiseks vaja valitsusel tugineda valitsuse kriisikomisjoni otsusele, kes peaksid ohtu prognoosima, analüüsima ja ohu kõrvaldamiseks tegevuskavad välja töötada. Tegelikult ei kehti eriolukorra seadus enam 2009. aastast ning eriolukorra väljakuulutamist reguleerib hädaolukorra seadus. Uues seaduses ei ole kriisikomisjoni rolli sel viisil määratletud ning see pole eriolukorra väljakuulutamiseks vajalik.
