Shevtsovi sõnul on Eesti Raudteest eri põhjustel ära läinud üle 400 inimese, sotsiaalleppe kohale otsus puudutab vähem kui 400 inimest. “Koondatud on siiani elanud koondamishüvitistest,” lisas ta.

Eesti Raudtee erastamisest ja töötajate masskoondamiste plaani teatavaks tegemisest on möödunud aasta. Ametiühingu teatel ei ole aga senini lahendatud koondatavate täiend- ja ümberõppe ning uue töökoha leidmise küsimusi.

Ametiühing taotles enda kaasamist erastamisläbirääkimistesse ja sotsiaalplaani väljatöötamist juba 2000. aasta augustis. Riigi esindajad keeldusid ning hoidsid töötajate esindajate eest saladuses investori plaane inimesi koondada, väitsid ametiühingu esindajad.

Ametiühingu hinnangul on õiglane sõlmida kolmepoolne kokkulepe endistele Eesti Raudtee töötajatele võimaldatavate soodustuste kohta.

Sõlmitava leppega sätestataks ka kindel kord koondatutele stipendiumi maksmiseks, mille suuruseks on kavandatud kuni 3000 krooni.

Valitsuse kohustusi on parandatud kokkuleppes oluliselt vähendatud. Näiteks on leppest kadunud punkt, mis nägi ette, et valitsus sõlmib krediidiasutustega kokkuleppeid, millega oleks koondatud ja elukohta vahetavad raudteelased saanud madala intressiga ja omafinantseeringuta eluasemelaenu.