Valitsus täpsustas kaitseväe ja kaitseliidu kasutamise korda päästetöödel
Kaitseliidu tegevliikme töödele appikutsumisest ja tema valduses oleva kaitseliidu vara kasutamise ulatuse kohta teeb otsuse kas kaitseliidu ülem, kaitseliidu peastaabi ülem või maleva pealik, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Kaitsevägi peab teavitama ministrit kaitseväe kasutamisest päästetöödel ja eriolukorra töödel. Kaitseliidu kasutamisest päästetöödel tuleb lisaks kaitseministrile teavitada ka kaitseväe juhatajat.
Kaitseväelasel ja kaitseliidu tegevliikmel on õigus keelduda päästetööde või eriolukorra tööde juhi korraldustest, kui vastava väljaõppe puudumisel võib ohtu sattuda tema elu ja tervis. Samuti võib keelduda, kui ülesande täitmisega satub ohtu kaitseväe või kaitseliidu tehnika ja varustus. Ülesande täitmisest keeldumist tuleb ka põhjendada.
Seni kaitseväe osalemist pääste- ja hädaabitöödel reguleerinud valitsuse määrus kaotas hädaolukorra seaduse jõustumisel kehtivuse. Võrreldes käesoleva aasta juulini kehtinud määrusega on lisatud kaitseliidu kasutamise alused. Kaitseliidu abi sisejulgeoleku eest vastutavale ametile oli seni reguleeritud vaid piirivalve osas.
Sisejulgeoleku tagamise eest vastutab eelkõige siseministeerium, kuid olenevalt hädaolukorra iseloomust juhib selle lahendamist pädev valitsusasutus. Kaitseministeeriumi ülesanne on vajadusel toetada siseministeeriumi või muu ministeeriumi valitsemisala oma ressurssidega.
