Uute reeglitega kaob alkoholireklaam linnapildist ja lisaks saavad omavalitsused võimaluse otsustada, mis kellani saab selle ala baarides alkoholi tarbida. Tallinnas on sihikul vanalinn. Foto: Hendrik Osula

Veel mõne kuu eest põhjustas ärevat arutelu alkoholi- ja reklaamiseaduse muutmise eelnõu, mis mäletatavasti pidi keelama baarides happy hour’i ja piirama õllereklaami televisioonis. Nüüdseks on eelnõu valitsuse lauale ootele jäänud. Küsimust on küll paar korda arutatud, kuid eelnõu kinnitamine ootab pikas järjekorras teiste eelnõude järel ega jõua tõenäoliselt enne sügist suviste puhkuste tõttu õigupoolest kuhugi.

Ühtlasi tähendab venimine seda, et tõenäoliselt ei saa seadus jõustuda tuleva aasta 1. jaanuaril, nagu plaanitud.

Aktsiisitõus on tulemusi andnud: tarbimine on mitmendat aastat langustrendis ja salaalkoholi hind tõusnud.
„Olen aruteluks vajalikud materjalid valitsusele esitanud, kuid juba mitu kuud on arutelu edasi lükatud. See tähendab, et riigikogu sel istungjärgul muudatusi enam vastu võtta ei saa,” märkis eelnõu esitanud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. „Ma väga loodan, et valitsus jõuab siiski suve jooksul lõpuks otsusele. Eelkõige sõltub see peaministrist, kelle otsustada on valitsuskabineti nõupidamiste päevakord. Iga viivitatud nädal on kahetsusväärne, sest alkoholist tingitud tervisekahjude, sh vigastuste ja surmade arv, on Eestis kriitiliselt suur.” Sotsiaalministeeriumi hinnangul on Eestis alkoholist johtuvaid surmasid aastas ligi 1400.

Vastuolud reklaami asjus

Suurimaid vastuolusid on eelnõus tekitanud alkoholireklaami piiramine ja poodidesse lisaseinte paigutamine. Eelnõu jätsid kooskõlastamata siseminister Hanno Pevkur ja majandusminister Kristen Michal, kes on öelnud, et „eelnõu on põhjendamatult diskrimineeriv osapoole suhtes”, pidades silmas alkoholitootjaid ja -müüjaid. Justiitsminister Urmas Reinsalu peamine etteheide oli, et enne eelnõu koostamist ei pandud kirja selle väljatöötamise kavatsust.

Peaminister Taavi Rõivas märkis eile, et mitmes küsimuses on siiski suudetud kokku leppida, ja tõi näiteks alaealistega tehtavate kontrollostude lubamise. „Osas küsimustes ootan terviseministrilt kompromissettepanekut. Näiteks ei ole valitsuses üksmeelt Euroopa Liidu kõige rangemate reklaamipiirangute kehtestamiseks,” ütles ta. „Hea meel on näha, et alkoholipoliitika keskne osa ehk aktsiisitõus on tulemusi andnud. Konjunktuuriinstituudi andmetel on tarbimine mitmendat aastat langustrendis ja ka salaalkoholi hind tõusnud.” Rõivas on varemgi öelnud, et peab aktsiisitõusu vaat et parimaks joomise vähendamise meetmeks.
Peale selle, et uute reeglitega kaob alkoholireklaam linnapildist ning suuresti ka telerist ja raadiost, antakse omavalitsustele võimalus otsustada, mis kellani saab selle alal baarides alkoholi tarbida. Tallinnas paistab sihikul olevat vanalinn.
Foto: Hendrik Osula

Eelnõus esitatud muudatustest on aga ehk vähim tähelepanu saanud punkt, mis lubaks omavalitsustel toitlustusettevõtetes alkoholi müümise aega piirata. Sisuliselt on tegemist muudatusega, mis annaks näiteks Tallinna Kesklinna vanemale Alar Näämele seadusliku aluse Tallinnas joomist piirata. Kuu aja eest rääkis Nääme Eesti Päevalehele, et keelaks vanalinnas alkoholi müügi argipäeviti kella 23-st ja puhkepäeviti kella ühest öösel.

Alkoholi müügi ja reklaami piiranguid on välja mõeldud ja arutatud aastaid. Alkoholi rohelise raamatu koostamist alustati 2011. aastal, seda esitleti aasta hiljem. Valitsus kinnitas rohelise raamatu 2014. aasta alguses ja raamatus toodud meetmeid lubati rakendada ka 2015. aasta kevadel sõlmitud koalitsioonileppes. Eelnõu läks ministeeriumidesse ringlema mullu oktoobris.